Infopartisan vs. ancientboy v.2

Tõtt-öelda lugesin ma selle järjekordse seebiooperi osa läbi ja olin üsna nõutu. Peaaegu kõigest sellest on ju juba räägitud ja mõnest asjast lausa mitu korda. Aga olgu. Kuna mulle tuli pähe, et ehk on Infopartisan (kelle järjekindlus antud teemal on muidugi tähelepanuväärne - ja ei, minul ei ole küll mitte midagi selle vastu kui see kestaks kasvõi järgmiste valimisteni ning sealt veel edasigi :) ) hakanud oma õiguste eest seista üritavate homoseksuaalsete inimeste seas nägema koondumist järjekordseks poliitiliseks jõuks (?) ning et segastel asjaoludel olen mina (kes ma pole küll iial kuulunud ühtegi parteisse ega isegi mitte homoorganisatsiooni) kuidagi sattunud selles arvamuste vahetuses eesliinile, siis, vastupidiselt oma elukaaslase antud nõule, kriban ikkagi paar sõna :)

Sildistamisest. Andestust muidugi aga ma tõesti ei teadnud, et ma peaks igale sõnale reageerima :) Ma ei vaeva juba ammu oma pead sellega, mida keegi minust arvab või kuidas keegi mind tituleerib ('homoekstremist' või 'Infosiss' - heh, need on lihtsalt kombinatsioonid kokkuleppelistest märkidest mida me tähtedeks kutsume aga ma jään muidugi põnevusega ootama järjekordset omadussõna) ja nende inimeste arvu, kelle arvamus mulle tõsiselt korda läheb, on võimalik ühe käe sõrmedel kokku lugeda. Isand Laiapea pole kogu minu lugupidamise juures suutnud end vähemalt seni veel nende sekka võidelda.

Jah, kristdemmid on kindlasti paljudel teemadel sõna võtnud ja ma täiesti usun, et internetist on võimalik nende kohta nii mõndagi lugeda aga reaalsus on siiski see, et viimasel kolmel aastal satuvad nad tavainimese maailmapilti ehk nädalaks, tehes oma avalduse vahetult enne Pride'i. Kui me hakkaks siin vaidlema usuteemade üle, siis läheks see väga pikaks, igavaks ning lõppkokkuvõttes kindlasti ka mõttetuks ja hetkel ma eelistaks seda puhtpragmaatilistel kaalutlustel mitte teha. Miks meedia nende usujüngrite teisi toredaid seisukohti ei vaevu avaldama, seda mina ei tea. Need vähesed ajakirjanikud keda mul on au isiklikult tunda, pole vist küll kunagi ühtegi homo- või usuteemaga seostuvat artiklit kirjutanud nii et ma ei saa ka nende käest küsida.

Kuigi Jyrka muidugi liialdab (tavaliselt lapsed vanuses alates kuuendast eluaastast enam lasteaias ei käi), siis ometigi, mis on selles halba kui ka lasteaialaste küsimustele on vanemad/kasvatajad/õpetajad suutelised adekvaatselt vastama? Veebis on piisavalt homovastaste hala stiilis "Aga mida ma oma lapsele ütlen kui see küsib, et miks need kaks onu musitavad?" ja kui siis keegi annab neutraalse tooniga vastused neile ette, siis jälle ei olda rahul... Ma tahaks neilt inimestelt küsida, et kas te näiteks oma laste teatud beebiteemalistele küsimustele vastates räägite neile ikka veel traditsioonilisi muinasjutte kurgedest ja kapsalehtedest? Mida te vastate oma lapsele kui ta küsib, et miks vastutulnud onul on mustjaspruun nahk ning miks trammi ootaval tädil on naljakalt pilukil silmad? Või et miks teised lapsed lasteaias võtavad pudrulusika paremasse kätte kui tema ometi hoiab oma lusikat õige, see tähendab vasaku käega?

Muide, Jyrkal (nagu ka Infopartisanil) jäi mainimata, et need pagana lesbid selle Belgia infomaterjali peal on ju veel ka eri rassidest mis kahtlemata teeb asja veel palju hullemaks. Mõelda vaid, valge naine armastab neegrinaist! Täiesti kohutav ju, eksole?

Ja "et nad [lapsed] lasteaias homosi ei peksaks?"??? Vabandust, aga see on juba ülitotter küsimus. Minu meelest peaks olema iseenesestmõistetav, et jah, juba lasteaiast peale tuleks lastele õpetada austavat ning vägivallatut suhtumist seaduskuulekatesse kaaskodanikesse.

Lapsendamine. Niipalju kui ma seda temaatikat jälginud olen, on vist küll kogu aeg räägitud lapsendamisest kui ühtsest mõistest. Ja vastuseks oponentide küsimusele "Miks seda vaja on?", on toodud ülimalt elulisi ja konkreetseid näiteid sellest, miks eelkõige oleks seda võimalust vaja kooselavatel samasoolistel peredel ühe või teise partneri bioloogilis(t)ele järeltulija(te)le sotsiaalsete, majanduslike jne garantiide andmiseks. Sellised lastega pered oma igapäevaste olmeprobleemidega on tänases Eestis reaalsus, nad elavad siinsamas meie kõigi kõrval ja jutt ei ole siin kümnekonnast perekonnast. Aga kui ka oleks, siis isegi neile kümnekonnale perele peaks riik tagama teiste peredega võrdsed tingimused. Mis aga nn. lastekodust lapsendamisse puutub, siis sellel teemal on paanika minu meelest küll asjatu, sest see sõel, millega lapsendada sooviv pere läbi sõelutakse, on ikka väga tihe. Ja asjaolu, kas pere puhul on tegemist sama- või erisooliste inimeste liiduga, ei oma sel juhul ju mingit tähtsust, "sõelumine" oleks ikka ühesugune. Või ei, pigem saaks homoperel "tänu" otsustajate eelarvamusele selline lastekodust lapsendamine olema ikka oluliselt keerulisem.

Ning lõpuks veel ühe küsimuse parafraseering. Infopartisan, kas näiteks ka laulupidusid korraldatakse "üksnes iseenese tähelepanuvajaduse rahuldamiseks, meediasse pääsemiseks ja rahvale meelde jäämiseks"? Ok, see on mõneti provokatiivne ning paljusid ärritusest tagajalgadele ajav võrdlus aga küsimuste analoogia on silmnähtav.
---
Hilisem edit: Et Infopartisan on oma blogi varasemad sissekanded ära kustutanud, siis paraku ülaltoodud link enam ei toimi. Kahju.