Merepäevade viikend

Varasema nädala jooksul sai tänu kaasa ennastsalgavatele jõupingutustele teispool seina valmis "Doktori memoriaaltelk nr. 5", mille ajutisteks elanikeks laekus siis reede õhtul veidi külalisi. Neli kutet, kille't, õiekest, pähklikest, oravapoissi, pähklipurejat ja nõnda edasi. Headel lastel on ju ikka mitu nime.

Aga muidu oli nädalalõpp täidetud kontsertide, kultuuri- ja spordiürituste, konverentside, laatade, ilutulestike ning kõikvõimaliku muu kraamiga. Ning lisaks meie külalistele veel hordide kaupa ringi patseeriva mandrirahvaga. Ehk siis kõik see kokku oli kümnendad Merepäevad.

Reedel poole üheteistkümne paiku õhtul jalutasime niisiis sanatooriumide juurde avatseremooniale ning kusagil GO Spa nurga taga sai ka avamise ilutulestik ära vaadatud. Siis suundus seltskond lobby-baari dringile ning peale joodavate vedelike manustamist oli vaja takso tellida, et sõita viski järele. Mis tänu linna ja seda ümbritseva valla ettenägelike valitsejate poolt rahva tervise hüvanguks kehtestatud öise alkoholimüügi keelule muutus Kaptenisse sõiduks. Kuhu mina ja mu kaasa keeldusime minemast. Mis tähendas siis lõpuks seda, et maandusime mu kööginurgaga koobaskempsus ning lällamine viina ja Beefeater'i seltsis kestis varaste hommikutundideni.

Laupäeva hommikul vedasin end laadale, sain üsna naljaka rahasumma eest Lorupi klaaskannu (lihv nr. 19) ja veel mingite vidinate omanikuks ja siis läksin plaaniväliselt veerandtunniks tööle. Millest sai olude sunnil pea kolm tundi. Aga külalised said enda lõbustamise ning naudingute ülesse leidmisega kenasti ka ise hakkama ja midagi hullu ei juhtunud. Pealelõunal tukkusime puhkpilliorkestri saatel, seejärel käisime kogu kambaga Billi juures pitsat söömas ja hilja õhtul mingit latiinorütme mängivat internatsionaalset bändi kuulamas. Muuhulgas selgus selle viimase ürituse käigus, et väikesel vennapojal tuleb tantsimine-tatsumine juba täitsa hästi välja ning veelgi paremini tuleb tal välja lugude vahel plaksutamine :)

Alul oli plaan ka öökino vaatama jääda aga merelt ligi hiiliv külm ööõhk tõmbas sellele mõttele kriipsu peale. Koju ja magama!

Pühapäev. Kaasa läks juba varakult linna peale ning mere äärde seiklema, mina olin plaanitud kolme tunni asemel neli ja pool orjuses ning külalised ajasid omi asju. Mis viisid neid kuuldavasti Mändjala randa, siis linna sööma ja lõpuks teele mandri poole. Et meil oli kaasaga õhtul plaan minna lõpukontserdile Kihnu poisse kuulama-vaatama ning me jõudsime varem sanatooriumide piirkonda, siis otsustasin ma GO-sse minna suitsuräimesalatit sööma. Mis, nagu koha peal selgus, oli menüüst juba ammu maha võetud ja seepärast tuli asendada pastaga. Fusilli kaasale ja tagliatelle mulle ning pudel hispaania chardonnay'd kahe peale.

Ja et seda kõike oli loomulikult vähe ning eelmine päev oli juhuslikult meile reklaamitud GO uut, suussulavat shokolaadikooki, siis tuli loomulikult ka seda proovida. Ja kuigi ma olin just ise paar päeva samast taignast sarnast kooki teinud, suutsid nad ikkagi üllatada. Tänu muffini vormile minu madala plaadikoogi vastu ning vähemale ahjus hoidmisele (uurisime järgi, kümme minutit minu retsepti 15-16 minuti asemel) oli sisu täiesti vedel ning selline sümbioos vanillijäätise ja kirsikastmega lihtsalt lummav.



Söömisega ametis olles õnnestus meil möödaminnes näha veel ka tublit a-kutest töömeest, kes mõõdetud soliidsel sammul murul astudes asju ajas ning lamamistoole kokku korjas :) Tegelikult rõõm näha, et ta siiski selle kohaga rahul on ja siiani ära tüdinud pole.

Ja siis oligi juba käes juubelihõnguliste merepäevade lipu langetamise tseremoonia ning sellele järgnev kontsert. Juba mainitud Kihnu poisid, siis vahepeal väga hea liivlaste projekt à la Tulli Lum ja kõige lõpuks kuni südaööni veelkord kihnlased. Ausalt öeldes möödus viimane tunnike küll totakalt itsitades ja rahvast süüdimatu pläraga eemale peletades kuna me saime kokku Frau T. "Addams family'ga" ja no selliste sündmuste tagajärjed on teatavasti ettearvatult ennustamatud. Kuid igatahes alati lõbusad, vennanaine kurtis veel järgmine päev, et tal pole ammu kõht niimoodi valutanud. Naermisest. :)