Populaarne kana

Üleeile juhtus selline lugu, et ma pidin ühes ametiasutuses mingi mulle täiesti tundmatu naisterahva lähenemiskatseid tõrjuma. Kui tädike kuidagi ei loobunud ning juba lausa patsutama tikkus (oma suurepäraste ostude, milleks olid mingid tobedad piiksuvad võtmerõngad, mulle tutvustamise sildi all), siis ma ütlesin talle lõpuks ikka väga inetult. Mitte et ta sellest aru oleks saanud või vähemalt segada lasknud. Viimaks olid need vist teispool letti itsitama hakanud teenindajad, kes suutsid tädikese veidi roosatama panna ning sundida ta rünnakupositsioonilt barrikaadide taha taanduma oma haavu lakkuma.

Mul soovitati küll selliste olukordade vältimiseks edaspidi vähem hetero välja näha ning sädelevaid särke kandma hakata aga no ega mu sada aastat vana ja ainult natukene narmendava jope alt ei paistaks see särk hästi välja niikuinii.

Hea küll, see oli siis. Ja täna avastasin, et keegi teine, samamoodi täiesti tundmatu tädike oli eile saatnud mulle ratesse toreda kirja:

Lausa hämmastav, kuidas ei viitsita isegi täiesti võõrale inimesele kirjutatud viiesõnalist kirja üle lugeda ning näpukaid ära parandada.

Igatahes paistab, et mul on jälle ports isehakanud "sõbrannasid" juurde tekkinud. Igavesti lahe ju. Ma olen populaarne kana ja elu on lill! Õue vaadates tundub, et vist lumikelluke.
---
P.S. Kuna tegu on kanateemaga, siis on postitus loomulikult pühendatud parimate tervitustega Tohtrihärrale. ;)