Elizabeth: The golden age (Elizabeth: Kuldajastu) (2007)

Elizabeth: The golden age (Elizabeth: Kuldajastu)
Lavastaja: Shekhar Kapur
2007
http://imdb.com/title/tt0414055/

Eks ma võtsingi selle eelmise filmi (st. 1998. aasta "Elizabeth'i") ülevaatamise ette ju peamiselt selleks, et enne järje juurde asumist varasemaid aegu natuke meelde tuletada. No ja kui pea kümne aasta eest otsustas Cate Blanchett'i tegelaskuju jääda Virgin Queen'iks, siis nüüd, 16. sajandi lõpuks, on vastuolud Inglismaa ja Hispaania vahel jõudnud haripunkti. Hispaania kuningas Philip II, kelle lootused Elizabeth'iga abielluda (ja niimoodi Inglismaa nagu möödaminnes kaasavaraks saada) lendasid karmi põhjatuulega minema, kavatseb nüüd enda võitmatu Armaada suunata Elizabethi Inglismaa vastu ja pöörata saareriik tagasi ainuõigesse katoliku usku. Väärikas ning õiglane kuninganna peab säilitama trooni ja samal ajal kaitsma enda riiki ka tugeva välisvaenlase eest. Raske ettevõtmine, milles talle on teiste seas abiks ka alati ustav Sir Francis Walsingham ning uljas meremees ja maadeavastaja Sir Walter Raleigh.

Lavastaja Kapur jätkab järjekindlalt ning tuntud hääduses oma hiliskeskaegset saagat ja nagu varemgi, koperdab ajaloo taha. Hea küll, ma saan aru, et dramaatika huvides oli kasulik vähendada teiste isikute olulisust (näiteks William Drake'i võtmerolli Armaada üle saavutatud võidu juures) või mõned Elizabethi ümbritsenud mõjukad persoonid üleüldse maha vaikida (kõik need Essex'id, Leicester'id ja ülejäänud krahvid ning parunid), samuti oli efektne üsna vabalt ringi käia Maria Stuart'i looga või tuua Raleigh' loata abiellumine kuninganna kaaskondlasega mitu aastat ettepoole (tegelikult sai see abielu teoks alles kolm aastat peale hispaanlaste armaada haledat lüüasaamist; muide, tõtt-öelda nägi vähemalt kuus-seitse aastat tagasi see kuulus Raleigh' vangikong Toweris tunduvalt elamiskõlblikum ja hubasem välja kui nii mõnigi selleaegne valitseja eluruum) või mängida tobedat näitemängu kuningannale abikaasa ja tulevasele võimalikule troonipärijale isa leidmisega (filmi alguseks, 1585. aastaks, oli Elizabeth juba 52 aastane, mis ei ole ühe naisterahva jaoks teatavasti enam just eriti viljakas iga ning takkapihta oli üks abikaasakandidaatidest, Ivan Julm, surnud juba 1584. aastal) aga mille pagana pärast oli vaja niigi vaid statisti rollis ekraanil vilksatanud, toona tegelikult 22-aastane Isabella väikeseks tüdrukuks teha, vat seda minu pea enam ei võta. Selliseid jaburdusi on filmis veel.

Nii et kui poleks sihukest pisikest aga hirmus tüütult pidevalt jalgu jäävat asja nagu ajalugu, oleks see film suurejoonelise ja hästi vahutava seebiooperina viimase peal. Kusjuures naljakas on see, et kõigist miinustest hoolimata see mulle ikkagi meeldis (Cate on ikka fan-tas-ti-li-ne!) ning mõne aasta pärast võiks Elizabeth'i tegemisi uuesti vaadata küll.

8/10