Propagandast siinsete muukeelsete suunal

Pronksööd on pannud inimesed teema üle juurdlema ja nii on laekunud TOM'i näiteks selline ettepanek: "Eesti venekeelsete inimeste infovälja probleem", mis pakub üheks lahenduseks välja venekeelse TV-infokanali loomise, et vastukaaluks Venemaa propagandaveskile jagada ka omalt poolt informatsiooni.

Mnjah. Antud märuli kontekstis ei puutu see telekanal eriti asjasse. Asi, mida oleks juba ammu pidanud selle toreda integratsioonist kisamise asemel tegema, oleks olnud koolides korra loomine. Adekvaatne info noortele oleks pidanud juba ammu sealtkaudu tulema. Olukord, kus tänavatel möllavad koolilapsed, keda mahitavad veel nende (sic!) Eesti riigilt palka saavad õpetajad, on absurdne. Ma küsiks täna, et kas need õpetajad on juba vallandatud ja mida on reaalselt ette võetud, et Eesti Vabariigis koolikohustust kandvaid muukeelseid noori inimesi ka Eesti-poolsete seisukohtadega tutvustada? Kas nüüd lõpuks on koolid sellega aktiivselt tegelema hakanud?

Irooniaga pooleks tuletaks meelde lugu Pavel Morozovist, kes oma suguvõsa vastu astus ja "kulakliku" isa NKVD-le üles andis kuna see ei kandnud seda ideoloogiat, mis Pavlik. Miks ei võiks Eesti Vabariik seda lugu pea peale keerata ning hakata just noorte kaudu ka vanemale generatsioonile (kes lõppude lõpuks niikuinii linna peal ei marodööritsenud) sisendama lojaalsust selle riigi vastu, kus nad elavad? Või õigemini, miks seda ei ole senini tehtud? Kõikvõimalikud firmad on juba ammu võtnud enda reklaamisihtmärgiks lapsed ja noored, et nende kaudu vanemate rahakotist viimanegi kätte saada. Miks sedasama taktikat ei kasuta riik?

Aga muidugi võime me teha suure hurraaga ka veel ühe maksumaksja taskust kinnimakstava telekanali, mingi ports funktsionäre ja nende sugulasi saavad endale head soojad kohad ja kui peaks järgmine mäsu tulema, siis vaatame, et oops! midagi läks kusagil vist nende sadade miljonite kulutamisega jälle nihu.