24 mai 2007

Martin Helme lemmikteema: Homod ründavad!

Oijah. Kirjutas hea Martin Helme taaskord sellise artikli: Martin Helme: Allakäiguks alati valmis

Lühidalt on kogu lugu muidugi ülilihtne. Nagu teatud, absoluutselt mittekristlikult käituv kristlaste seltskond korduvalt varemgi, kasutab ka kibestunud Helme juunior LGBT seltskonda praegu puhtalt enda isiklikes huvides ära. Antud juhul siis taaskord enda upitamiseks ning muuseas ka Langile jalaga virutamiseks. Aga eks me võime ju ka teha näo, et kõik on tegelikult hoopis teistmoodi. :)

Martin Helme ilmselgelt alahindab oma rahvast. Partnerlusseadusega ei sunni riik kedagi homosid armastama, ühegi seadusega ei saagi kedagi sundida oma veendumusi muutma ja kui Martin Helme arvab, et inimesed käituvad samasuguste tuulelippudena nagu ta ise (meenutame kasvõi kunagise suure eurovastase haledalt läbikukkunud kandideerimist Euroliidu kõrgepalgaliseks funktsionäriks), siis unustab ta ära, et enamus inimesi ei ole temasugused populistlikud karjeristid. Ei ole vaja kõikide üle otsustada peeglisse vaatamisega.

Muidugi on üksjagu piinlik ka see, et end meeleheitlikult suurde poliitikasse sisse suruda üritav Martin ei suuda end kursis hoida valitsuse tegemistega (ja seda eriti veel talle nii huvi pakkuval teemal) vaid saab sellekohase informatsiooni Delfist. Nimelt oli see Lisette kirjutist (link allpool) inspireerinud uudis valitsuse kavadest eilsekski juba üsna vanaks saanud.

Mis selle partnerlusseadusega siis ikkagi on? Partnerlusseadusega annab riik lihtsalt signaali, et ta hoolib kõigist oma seaduskuulekatest kodanikest. Sellega loob riik kõikidele oma kodanikele ka võrdsed võimalused ja õigused. Võrdsed kohustused on meil ju juba algusest peale. Ja olgem ausad, "tavaline valge heteroseksuaalne mees" (kes veebis leviva kisa järgi olevat kõige diskrimineeritum inimliik siin maailmas) ei saaks selle seaduse olemasolust või puudumisest oma tavaelus arugi. Vähemalt siiani pole ma küll ühtegi argumenti kuulnud, kuidas see tavalise heteroseksuaalse inimese igapäevaelu kvaliteeti halvemaks muudaks. Anyone?

Ja loomulikult jäävad ka peale partnerlusseaduse vastuvõtmist alles inimesed, kes arvavad mingil segasel põhjusel, et see on üks väga paha seadus. Palun, see on nende õigus niimoodi arvata. Samas annab see soovijatele (ma tean päris mitut samasoolist paari, kes on juba pastakad valmis pannud, et partnerlusse astumise avaldus esimesel võimalusel valmis kirjutada - muide, enamusel neist on ka lapsed) võimaluse oma suhteid riigiga reguleerida. Miks see vajalik on, sellest kirjutas Lisette eile Delfis vist juba sajandat korda, ma ei hakka seda siia veelkord kopeerima.

Mul on vahel tunne, et Helme ei ole oma Langile ärategemise tuhinas asju endale piisavalt selgeks suutnud mõelda. See ei ole seadus mõttepolitsei loomisest, see on lihtsalt mõnda protsenti Eesti Vabariigi kodanikest otseselt puudutav (aga samas neile - ja just eelkõige neile - ülioluline) seadus, mis ei vähenda grammivõrragi kõigile tänases ajahetkes kehtivaid seadusi. Partnerlusseadus on senist seadusandlust täiendav, mitte piiranguid kehtestav seadus.

Nii võib Martin Helme ka peale partnerlusseaduse vastuvõtmist igal ajal igale poole kirjutada artikleid teemal kui halb see ikka on. Samas ei saa ka diametraalselt vastupidistel veendumustel põhinevaid kirjutisi keegi ära keelata. Seda nimetataksegi arvamuste mitmekesisuseks ja see on üheks demokraatliku ühiskonna tunnuseks, meeldib see mõnele või mitte.

Helme hoiatus, et peale seaduse vastuvõtmist tulevad järgmised valimised hoopis teistel alustel, on aga lausa koomiline. Esiteks on see lollus, rahvas saab piisavalt hästi, mis tegelikult oluline on ja ei tee oma otsuseid mõne populisti soovunelmate järgi. Teiseks, kui see siiski peaks nii minema, siis see annaks ju hea võimaluse just Helmele niinimetatud konservatiivina lõpuks ometi ihaldatud riigipiruka juurde saada. Ja kolmandaks, kui tõesti peaks kunagine tulevane Riigikogu otsustama tühistada varem vastuvõetud seadusi, noh, mis siis ikka. Ajalool ongi teatavasti rumal komme spiraale mööda liikuda ja seda on korduvalt juhtunud, et kunagi kehtinud kuid vahepeal võimuseltskonna poolt ebaoluliseks pidama hakatud seadusi hiljem ikka uuesti ja uuesti vastu võetakse. Eks riigikogulasedki pea oma pisku palga välja teenima :)

Martin Helmele tuletaks aga veel meelde ka seda, et referendumit pole korraldatud ka kasvõi tulumaksuseaduse kehtestamisel, ometi puudutab see sajaprotsendiliselt meid kõiki. Mina usun küll, et peaaegu kõik inimesed oleksid tahtnud oma arvamust nii sensitiivse teema kohta öelda. Äkki võtavad konservatiivsed ringkonnad ka selle asjaga tegelemise ette?

Sümptomaatiline on muidugi ka see, et eilset Delfit vaadates, kus enam-vähem ühel ajal ilmusid kaks artiklit ("Surmarallide arv Eesti teedel tegi rekordi" ja "Lisette Kampus: Nüüd oleme valmis"), on tänaseks selgelt näha kinnistunud, juba algusest peale ilmnenud tendents, et neist viimane teema, mis puudutab tegelikult ehk kümmetkonda protsenti Eesti inimestest, oli väärt kolm korda rohkem kommentaare kui esimene, lisaks veel ka pool päeva lehe esiuudiseks olnu, mis sisuliselt puudutab meist igaühte. Ju siis Delfi-lugejate prioriteedid ongi sellised.
---
edit: Ahjaa! Martin, kuidas edeneb eelmisel aastal lubatud Pereparaadi korraldamine? Millal saaks marssima tulla? Tänavuse Pride kuupäevad on ammu paigas aga Sinu lubatud Pereparaadist pole midagi kuulda olnud. Ega see ometi jälle lihtsalt üks odav populism olnud? :(

3 kommentaari:

Erik ütles ...

Eesti iive on meie rahva jaoks nii oluline, et iga indiviid, kes sellesse oma panust ei anna sülitab oma rahvale näkku! Helmel on õigus, kui ta hoiatab teid, et kui praegu võetakse vastu pedeabielu seadus, siis järgmised riigikogu koosseisud selle tühistavad ja ma pakun, et ka kriminaliseerivad igasuguse homoseksuaalsuse nii teos kui kalduvuse endana.

ancientboy ütles ...

Ka mu kirjutises mainitud samasoolistest paaridest, kes soovivad partnerlusse astuda, on päris mitmed "selle panuse" andnud. Neil (nii naistel kui meestel) on bioloogilised lapsed, mõnel juhul ka tunduvalt rohkem kui Eestis keskmiselt tavaks on. Seega, nemad võiksid partnerlusse astuda ju, eks? Kui sa nõus pole, siis miks? Lihtsalt kiusust?

Ja kas sa võitled ikka ka selle nimel, et lastetute (misiganes selleks põhjuseks siis ka ei ole, meditsiinilised näidustused või lihtsalt soovimatus) heteroperede abielud tühistataks ning neilegi see regulatsioon (st. heterode puhul siis abielu) võimatuks tehtaks? Vähemalt seniks kuni neil on järeltulijad ette näidata. Kas sinu teooria järgi "sülitavad nemadki ühiskonnale näkku"? Kui ei, siis milles ikkagi on vahe?

Mis puutub homoseksuaalsuse taaskriminaliseerimisse, siis midagi ei saa välistada (nagu ma ütlesin, ajalool on rumal komme ringiratast käia) aga kui see peakski juhtuma, siis samamoodi see kunagi ka taasdekriminaliseeritakse. Eelmine "keeluperiood" kehtis näiteks Venemaal (ja N.Liidus) ca 58 aastat (1933-1991), Saksamaal veelgi vähem (1933-1968).

phutty ütles ...

I admire your patience in educating the moronic. There is of course absolutely no reason why enshrining de facto partnerships in law, be they heterosexual or homosexual in nature, should affect the lives of anybody not involved in them (i.e. the great majority of the population). Nor would they detract from any existing form of legally recognised relationship.

It pissed me off when whichever riigikogu member it was came out (excuse the pun) at the time this debate first reared its head significantly a year or two back and described giving legal status to such relationships as not being "otstarbekas". How does it, or would it, not serve any point, apart from making a large portion of the population's lives easier and more secure and having no affect on the remainder, whilst also making the country more respectable in the eyes of similarly or more democratic nations? As you said: ...anybody?

Cheers,
phutty
www.phutty.blogspot.com