Tõde

"The biggest responsibility that comes with freedom is allowing others to have it too."

Infopartisan vs. ancientboy v. 3

Taevake, ma olen taaskord oma klähvimisega ära teeninud hirmsuure tähelepanu. Kordame siis ajalugu ning jätkame avalikku kirjavahetust Infopartisaniga :)

IP: "On rõõm tõdeda, et antiikpoiss allus provokatsioonile ning andis sellega hea ettekäände kirjutada tema sõnavõtule vastates siin täna mitmesugustel teemadel, millest muidu ei oleks juttu tulnud."

Isver, ja mina vaeseke ei saanudki aru, et see on provokatsioon. Silly me... Aga muidugi on mul hää meel, et nüüd saab IP blogist lugeda ka teemadest, mille käsitlemine oleks muidu kaugemasse tulevikku jäänud. :D

IP: "Väite, et Belien on teinud korduvalt rassistlikke ja ksenofoobseid avaldusi, "mis oleks talle ta unistuste maalgi kohtuprotsessid kaela toonud", võib kanda avaliku laimu valdkonda – seni kuni AP ei ole tõestanud vastupidist."

Hää küll. Seda, et Belien on tugev immigrantide (ja eriti moslemite) vastane, ei ole vist vaja tõestada? Joe van Holsbeeck'i mõrva järel (mida peeti algul põhja-aafriklaste kätetööks) kirjutas ta umbes niimoodi: "Kiskjatel on hambad ja küüned. Kiskjatel on noad. Juba väikesest peale, aasta-aastalt, õpivad nad, kuidas lõikuda elusolendite kõrisid. Meil hakkab vere nägemisest halb aga neil mitte. Nad on treenitud ja nad on relvastatud."

Arvestades selle sõnavõtu konteksti, pidas Belien kiskjate all silmas just oma "lemmikuid", Põhja-Aafrikast pärit moslemeid. See, et veidi hiljem selgusid ka van Holsbeeck'i tegelikud mõrvarid, kelleks olid hoopis Poola kodanikest röövlid, rikkus muidugi natuke ta sõnavõtu emotsionaalsust ning on fakt, et just sellesama teksti eemaldamist nõudsid Belgia ametivõimud, kinnitades, et see rikub Belgia seadust, mis tegeleb rassismi ja ksenofoobia teemadega. Ja sisuliselt tunnistas Belien oma kirjutise eemaldamisega ka ise, et Belgia võimude nõudel on alust. Tema õnn, et see lugu juhtus Euroopas, kohtulahinguid nii armastavas USA-s oleks ta arvatavasti kaela saanud Jumal teab mitu süüdistust ja käiks tänaseni kostjana protsessidel.

Oma USA fännamisest ei ole Belien ju ka iialgi mingit saladust teinud. Mis ei sega tal sellegipoolest ka flaamlaste oma riiki nõuelda. Üks ei välista teist. Ning ta seisukohad ühtivad paljuski Piiblivööndi padukristlaste seisukohtadega, sedagi ei saa eitada. Aga noh, samasuguseid fanaatikuid on siinsamas Eestiski, isegi TMS-i seltskonnas

Niipalju siis avalikust laimust aga ehk oli ka IP oma minu-suunalisi süüdistusi kirja pannes veidi emotsionaalsem ning rutakam kui tavaliselt.

IP: "Mina /.../ ütleks lihtsalt, et Euroopas konkureerivad omavahel kolm erinevat elukäsitlust: traditsiooniline judeokristlik, möödunud sajandi teisel poolel mõjule pääsenud sekularism ning aina enam kanda kinnitav islam. Belien väidab, ja ma nõustun sellega, et sekularism ei suuda islamiga konkureerida."

Ma ei ole islami tõusu võimalikkust kahtluse alla ju pannudki, ma lihtsalt arvan, et samasugune "sõda" (jah, "tumedate jõudude" all pidasin ma silmas islamit aga see oli irooniline märkus :) ) käib mujalgi maailmas, sealhulgas piirkondades. kus kristlus pole kunagi valitsev religioon olnud, kus ei ole seda "paha" Euroopa Liitu ega ka mitte homoliberaalseid (uh! mis sõnavärd..) seadusi aga ometi on islam sealgi üha laiemalt kanda kinnitamas. Ehk siis islami leviku põhjuseks ei ole mitte niivõrd Belien'i pakutud euroopalik sekularism vaid mingid muud tegurid. Protsessid on ju ühesugused absoluutselt erinevatest taustsüsteemidest hoolimata.

Samamoodi ma lihtsalt mainisin, et seda, kus sajandeid oli valitsevaks usundiks just islam, on praeguse Euroopa territooriumil varemgi juhtunud. Iseenesest ei toonud see vähemalt tookord mingit erilist traagikat kaasa.

Ja mis nüüd sellesse terminisse "sekularism" puutub, siis ma olen ammu aru saanud, et vähemalt osade konservatiivide jaoks on see lihtlabane sõimusõna.

IP: "Kas [AP] üritab tõesti tõsimeeli väita, et homoseksuaalsete inimeste olukord Eestis on võrreldav pärisorjade omaga, keda mõisnik võis lasta nüpeldada või näiteks mõne oina vastu vahetada?"

Demagoog :) Jutt on loomulikult ühe ühiskonnagrupi õigustest. Praegu te kisate, et pole neile homodele vaja samasuguseid õigusi kui on heterodel vaid nad istugu kapis ja olgu vait. Üle-eelmisel sajandil pidid samamoodi vait olema õigusteta orjad, vähem kui sada aastat tagasi pidid samamoodi vait olema ja köögis istuma naised, umbes poole sajandi eest pidid demokraatia ja inimõiguste kantsis USA-s eraldi, sisuliselt getodes, elama valgest erineva nahavärviga inimesed. Ka siis oli alati mingi seltskond, kes seletas, et pole orje vaja vabaks lasta, pole naistele mingeid õigusi vaja ja hoidku taevas, mida need neegrid ja indiaanlased endast veel mõtlevad, et tahavad bussis valgete inimestega samal pingil istuda?

IP: "Mõned inimesed väidavad ka seda, et Adolf Hitler ei olnud kurjuse kehastus,"

Jah, nii see kahjuks on ja kurvastaval kombel on sellised inimesed ise end poliitilisel skaalal määratlenud sageli radikaalsete konservatiividena...

IP: "AP: "Tere tulemast silmakirjalikkus! Tere tulemast inkvisitsioon! Tere tulemast nõidade tuleriidad!"

Kommentaar: Kui selline hüsteeritsemine avaldada näiteks Delfis, siis suureneks tõenäoliselt ainult nende osakaal, kes tahaksid igasuguse homovärgi kogu täiega ära keelata."

See oli hüsteeria? Hmm... hüüumärgid vist said liiast... Ei, hea IP, tuleriidad olid reaalsus, mis küll loodetavasti ei saa enam korduma. Igatahes oli see lihtsalt ainuvõimalik järeldus (ja mida tegelikult kinnitas oma vastulausega ka IP: "Võib koguni öelda, et seetõttu oleks sekularistide huvides loobuda rünnakutest judeokristluse vastu ning näha selles parimat võimalikku kompromissi, mis kaitseb neid islami eest."), et konservatiivide arvates saaks meie päästjaks islamist olla vaid kristlus. Ja just selline radikaalsemat sorti, noh umbes nagu keskaegne katoliiklus kus üle Euroopa lõõmasid nõidade ja ketserite tuleriidad, kus absoluutset võimutäiust (millest Bush-juunior vaid unistada võib) omavad paavstid oma tiimiga tegid mis ainult pähe tuli ja rõlgustele pani piire vaid nende suutmatus veel hullemaid asju välja mõelda. Ma ei ole sugugi kindel, et see oleks just positiivne alternatiiv islamile.

(Vahemärkus: mul pole midagi kristluse vastu aga sel juhul tulekski piirduda tõesti vaid Jeesus Kristuse sisuliselt humanistliku õpetusega, mitte pookida sinna külge tont teab mis ideid. Näiteks "Jumala rotveiler" ei esinda minu jaoks kindlasti mitte kristlust kui sellist. Samas ma kahtlen, kas sellisel minu poolt ideaalseks peetaval kujul oleks leebest kristlusest - mida võiks mõnes mõttes võrrelda ka samuti islami rünnaku alla sattunud budismiga - agressiivsele islamile mingitki vastast.)

Sümptomaatiline on muidugi ka see, et minu küsimusele "Mida need konservatiivid siis ikkagi taotlevad?" vastamise asemel hakkas IP mulle selgitama TMS-i nädalaküsimuse vastuste protsentuaalset jagunemist. Need numbrid ei üllata ju, üllatav oleks hoopis see kui TMS-i lehelt leiaks vastupidiseid numbreid... Vastukaaluks võiks ma muidugi tuua mõne LGBT-portaali küsitluse tulemused ning siis tähtsalt teatada, et "sellest nähtub, et suurim osa küsitlusele vastanutest pooldab homodele kõigi nende õiguste andmist, mis heterodel juba ammu olemas..." Kas see numbritega vehkimine viiks meid kuhugi?

Martin Helme spekulatsiooni kohta järgmiste valimiste põhiküsimuse kohta ma juba kunagi kusagil midagi arvasin ja ma ei ole leidnud ühtki põhjust seda seisukohta korrigeerida.

Nõidade tuleriidad

Infopartisan tsiteerib oma blogis flaamlast Paul Belien'i ning nimetab jätkuvat diskussiooni samasooliste partnerlusseaduse üle "kultuurisõjaks". Belieni artikkel on ju tõesti huvitav ja tore aga paraku on tegu vaid ühe mehe arvamusega, mis ei põhine faktidel. Võ noh, olgu, ütleme, et tegu on väga meelevaldse tõlgendusega mõnest faktist, eirates seejuures neid, mis ta maailmapildiga kokku ei sobi. Veendumusele on tal muidugi täielik õigus, lugu on pigem selles, et antud konkreetse Ameerika Ühendriike fännava mehe arvamused ei erine ju eriti millegi poolest Piiblivööndi keskmise usuhullu omadest. Ta nõuab riigilt sisuliselt relva kandmis- ja kasutamisõigust (mis isegi USA-s tervikuna ei ole elementaarne), ta on korduvalt teinud rassistlikke ja ksenofoobseid avaldusi (mis oleks talle ta unistuste maalgi kohtuprotsessid kaela toonud) ja nii edasi.

Hää küll, tont selle Belien'iga ja iseenesest on lugupidamist vääriv ta järjekindlus. Selle viimatise kirjutise põhitees on niisiis, et maailm (antud juhul siis küll Euroopa näitel) olevat pidevas sõjas ja oma õiguste eest seista julgevad homod olevat tumedate jõudude eelsalk...

Huvitav on, et muidu nii laia pilguga mees piirdub siin vaid Euroopa ja judaismist välja kasvanud kristlusega. Miks jäetakse tähelepanu alt välja kasvõi näiteks mitmed kaugemad Aasia riigid, kus agressiivne islam on mõnekümne aastaga tublisti tugevnenud ning söönud välja aastasadu (kui mitte -tuhandeid) valitsenud rahumeelsemad religioonid? Kas ka neis riikides on mängus homode ja Euroopa Liidu karvane käsi?

Teatavasti võimutses islam siin-seal Euroopaski juba kuraditosin sajandit tagasi - kindlasti olid ka sügaval keskajal, aastal 710, homod süüdi, et kõverate mõõkadega barbarid praeguse Hispaania alad vallutasid... - aga see ei seganud ometigi moslemite kõrval ilma suuremate ekstsessideta elamast juutidel ja kristlastel. Ja nii pea kaheksasada aastat jutti kuniks maurid poolsaarelt selleks korraks jälle välja aeti. Või on siin äkki siiski tegu mingite muude ja tunduvalt keerulisemate protsessidega, kui Belien'i poolt pakutud must-valge "kultuurisõda"?

Mnjah, tegelikult küsiks ma sellistel puhkudel ikka ja jälle, et kas vaid mõned aastakümned tagasi oma õiguste eest võidelnud naised või toonased orjad on ka täna veel sekularistide löögirusikaks? Kas tsaar Aleksander II, kes oma ukaasiga vähem kui poolteist sajandit tagasi lõpetas pärisorjuse ka Infopartisani esivanemate jaoks, oli kurjuse kehastus? Või on nad nüüdseks siiski rehabiliteeritud?

Ja tõeline küsimus on, et mida need konservatiivid siis ikkagi taotlevad? Kui lugeda TMS-i lehelt kasvõi mõne luterliku usutegelase arvamusi protestantliku kiriku väidetavast nõrkusest, jääb mulje, et meid väidetavalt ähvardavale islamile ainuvõimalikku alternatiivi pakkuv elukorraldus on range, keskaegne katoliiklus, kus ainult Jumal koos oma võimuahnete ja sageli rõlget salaelu elavate alluvatega maa peal teab, mis on hea ja juba sünnist saati pärispattu kandvale inimlambukesele kasulik.

Tere tulemast silmakirjalikkus! Tere tulemast inkvisitsioon! Tere tulemast nõidade tuleriidad!

Tsensuurisoovitusest Eesti raamatuturul

Tänane Delfi kaevas Olev Vaheri blogist välja loo ilmselt Venemaal välja antud raamatust, mis võltsib fakte ning ajalugu ja on ilmselgelt üks järjekordne propagandateerull, mis lastud Eestist üle sõitma.

Põhimõtteliselt on Olevi jutt ju õige, ometi ei saa nõustuda sisuliselt tsensuuri kehtestamisega, mida ta raamatu müügilt korjamiseks soovitab. Mis siis, et see tsensuur oleks mõningate mööndustega ja kehtestatud ainult häid kavatsusi silmas pidades. Sellega on lihtsalt niimoodi, et sõna- ja mõttevabadus kas on või seda ei ole ja kui me oleme leidnud, et meil siiski selline asi eksisteerib, siis ei saa mingisugune riiklik tsensuur kõne allagi tulla.

Küsimus ei ole niivõrd Selveris, küsimus on ikkagi "Rahva Raamatus", kes Selveris oma kraami müüb. Ja küsimus on Ekspress Gruppi kuuluva raamatukaupluste keti prioriteetides. On absoluutselt selge, et ka selliseid raamatuid ei tohi ära keelata, me lihtsalt ei saa sõnavabadust rakendada valikuliselt ja ma ei ole näiteks kunagi aru saanud, miks ka mitmete kommentaatorite poolt välja toodud küsimus "Kas seal ka "Mein Kampfi" müüakse?" siiani positiivse vastuseta on. Raamat iseenesest on pakk trükikirjaga lehti ja ei ole kuidagi süüdi kõigis maailma hädades. Miks meie kohtud pea tosina aasta eest "Siioni tarkade protokollid" hävitamisele kuulutasid, on minu jaoks siiani müstika ning seesama kurikuulus Tartu ringkonnakohtu otsus on hiljem sisuliselt ka ebaadekvaatseks tunnistatud. Samas on sõnavabaduse seisukohalt ainult positiivne asjaolu, et see tekst rahulikult veebis ülal ripub ning et hävitamisele määratud trükis ka kõigis suuremates raamatukogudes kenasti olemas on.

Hoopis teine lugu on muidugi see, et kuskohas selliseid tundliku sisuga raamatuid müüa. Nad ei peaks tõesti ehk olema "toidupoodide lettidel" vaid pigem näiteks sellesama raamatukaupluse esinduspoe ajalookirjanduse riiulis, minupärast kasvõi kõige ülemisel riiulil. Aga nad peaksid saadaval olema ning see on pigem valdkond, mida peaks reguleerima kaupmeeste endi sisetunne, mitte riiklikud institusioonid. Kui sellesama "Mein Kampfi" juurde korraks tagasi tulla, siis andsid näiteks tšehhid Hitleri segase kirjatöö uustrükis välja juba kümnekonna aasta eest ning köitele oli ümber pandud panderoll, mis teatas lihtsalt, et tegu on ajaloolise raamatuga. Kõik. Ja ei mingit hüsteeriat. Täpselt samamoodi peaksime me praegu suhtuma ka ida poolt tulevasse propagandasse ja kindlasti selle levikut kunstlikult mitte piirama. Tõsi, me ei pea seda lugejale lausa leivapätsi ning piimapaki kõrval pähe määrima aga see on juba pigem kivi meie toreda börsiettevõtte suuromanike kapsaaeda.

Niisiis, küsigem Selveri süüdistamise asemel hoopistükkis, et miks "Rahva Raamat" oma tuhandetest ja tuhandetest venekeelsetest raamatutest Selverite jaoks just sellise valiku on teinud, et riigivastast propagandat tegevad köited nende ehk mõnesaja venekeelse raamatu sekka satuvad, mis Selverites müügil? Kas see oli rumal juhus või on tegu teadliku tegevusega meie raamatukaubanduse lipulaeva poolt?

P.S. On ju vana teada tõde, et pole olemat paremat reklaami kui mingi asja keelustamisest rääkimine, niisiis saab see raamat veel populaarseks...

Lõmala ja Tooma-Lõuka vahelises kurvis...

Elus...

...ja ühes tükis kah.

Martin Helme lemmikteema: Homod ründavad!

Oijah. Kirjutas hea Martin Helme taaskord sellise artikli: Martin Helme: Allakäiguks alati valmis

Lühidalt on kogu lugu muidugi ülilihtne. Nagu teatud, absoluutselt mittekristlikult käituv kristlaste seltskond korduvalt varemgi, kasutab ka kibestunud Helme juunior LGBT seltskonda praegu puhtalt enda isiklikes huvides ära. Antud juhul siis taaskord enda upitamiseks ning muuseas ka Langile jalaga virutamiseks. Aga eks me võime ju ka teha näo, et kõik on tegelikult hoopis teistmoodi. :)

Martin Helme ilmselgelt alahindab oma rahvast. Partnerlusseadusega ei sunni riik kedagi homosid armastama, ühegi seadusega ei saagi kedagi sundida oma veendumusi muutma ja kui Martin Helme arvab, et inimesed käituvad samasuguste tuulelippudena nagu ta ise (meenutame kasvõi kunagise suure eurovastase haledalt läbikukkunud kandideerimist Euroliidu kõrgepalgaliseks funktsionäriks), siis unustab ta ära, et enamus inimesi ei ole temasugused populistlikud karjeristid. Ei ole vaja kõikide üle otsustada peeglisse vaatamisega.

Muidugi on üksjagu piinlik ka see, et end meeleheitlikult suurde poliitikasse sisse suruda üritav Martin ei suuda end kursis hoida valitsuse tegemistega (ja seda eriti veel talle nii huvi pakkuval teemal) vaid saab sellekohase informatsiooni Delfist. Nimelt oli see Lisette kirjutist (link allpool) inspireerinud uudis valitsuse kavadest eilsekski juba üsna vanaks saanud.

Mis selle partnerlusseadusega siis ikkagi on? Partnerlusseadusega annab riik lihtsalt signaali, et ta hoolib kõigist oma seaduskuulekatest kodanikest. Sellega loob riik kõikidele oma kodanikele ka võrdsed võimalused ja õigused. Võrdsed kohustused on meil ju juba algusest peale. Ja olgem ausad, "tavaline valge heteroseksuaalne mees" (kes veebis leviva kisa järgi olevat kõige diskrimineeritum inimliik siin maailmas) ei saaks selle seaduse olemasolust või puudumisest oma tavaelus arugi. Vähemalt siiani pole ma küll ühtegi argumenti kuulnud, kuidas see tavalise heteroseksuaalse inimese igapäevaelu kvaliteeti halvemaks muudaks. Anyone?

Ja loomulikult jäävad ka peale partnerlusseaduse vastuvõtmist alles inimesed, kes arvavad mingil segasel põhjusel, et see on üks väga paha seadus. Palun, see on nende õigus niimoodi arvata. Samas annab see soovijatele (ma tean päris mitut samasoolist paari, kes on juba pastakad valmis pannud, et partnerlusse astumise avaldus esimesel võimalusel valmis kirjutada - muide, enamusel neist on ka lapsed) võimaluse oma suhteid riigiga reguleerida. Miks see vajalik on, sellest kirjutas Lisette eile Delfis vist juba sajandat korda, ma ei hakka seda siia veelkord kopeerima.

Mul on vahel tunne, et Helme ei ole oma Langile ärategemise tuhinas asju endale piisavalt selgeks suutnud mõelda. See ei ole seadus mõttepolitsei loomisest, see on lihtsalt mõnda protsenti Eesti Vabariigi kodanikest otseselt puudutav (aga samas neile - ja just eelkõige neile - ülioluline) seadus, mis ei vähenda grammivõrragi kõigile tänases ajahetkes kehtivaid seadusi. Partnerlusseadus on senist seadusandlust täiendav, mitte piiranguid kehtestav seadus.

Nii võib Martin Helme ka peale partnerlusseaduse vastuvõtmist igal ajal igale poole kirjutada artikleid teemal kui halb see ikka on. Samas ei saa ka diametraalselt vastupidistel veendumustel põhinevaid kirjutisi keegi ära keelata. Seda nimetataksegi arvamuste mitmekesisuseks ja see on üheks demokraatliku ühiskonna tunnuseks, meeldib see mõnele või mitte.

Helme hoiatus, et peale seaduse vastuvõtmist tulevad järgmised valimised hoopis teistel alustel, on aga lausa koomiline. Esiteks on see lollus, rahvas saab piisavalt hästi, mis tegelikult oluline on ja ei tee oma otsuseid mõne populisti soovunelmate järgi. Teiseks, kui see siiski peaks nii minema, siis see annaks ju hea võimaluse just Helmele niinimetatud konservatiivina lõpuks ometi ihaldatud riigipiruka juurde saada. Ja kolmandaks, kui tõesti peaks kunagine tulevane Riigikogu otsustama tühistada varem vastuvõetud seadusi, noh, mis siis ikka. Ajalool ongi teatavasti rumal komme spiraale mööda liikuda ja seda on korduvalt juhtunud, et kunagi kehtinud kuid vahepeal võimuseltskonna poolt ebaoluliseks pidama hakatud seadusi hiljem ikka uuesti ja uuesti vastu võetakse. Eks riigikogulasedki pea oma pisku palga välja teenima :)

Martin Helmele tuletaks aga veel meelde ka seda, et referendumit pole korraldatud ka kasvõi tulumaksuseaduse kehtestamisel, ometi puudutab see sajaprotsendiliselt meid kõiki. Mina usun küll, et peaaegu kõik inimesed oleksid tahtnud oma arvamust nii sensitiivse teema kohta öelda. Äkki võtavad konservatiivsed ringkonnad ka selle asjaga tegelemise ette?

Sümptomaatiline on muidugi ka see, et eilset Delfit vaadates, kus enam-vähem ühel ajal ilmusid kaks artiklit ("Surmarallide arv Eesti teedel tegi rekordi" ja "Lisette Kampus: Nüüd oleme valmis"), on tänaseks selgelt näha kinnistunud, juba algusest peale ilmnenud tendents, et neist viimane teema, mis puudutab tegelikult ehk kümmetkonda protsenti Eesti inimestest, oli väärt kolm korda rohkem kommentaare kui esimene, lisaks veel ka pool päeva lehe esiuudiseks olnu, mis sisuliselt puudutab meist igaühte. Ju siis Delfi-lugejate prioriteedid ongi sellised.
---
edit: Ahjaa! Martin, kuidas edeneb eelmisel aastal lubatud Pereparaadi korraldamine? Millal saaks marssima tulla? Tänavuse Pride kuupäevad on ammu paigas aga Sinu lubatud Pereparaadist pole midagi kuulda olnud. Ega see ometi jälle lihtsalt üks odav populism olnud? :(

Tõde

Ma ei tea, kes seda esimesena on öelnud aga tõsi ta on:

"Since the speed of light is faster than the speed of sound, some people look bright until they open their mouth!"

Killud

I
Tegelikult küll oli see juba eile kui ma ootamatult avastasin, et üle mu aknast paistva võilillevälu aastaid kooli ja kodu vahet marssinud lastest on kuidagi kole äkki asjalikud noored mehed saanud. Üksteise tagaajamine, portfelliga klohmimine ja vali bravuurikas kisa on asendunud soliidse vaidlusega, kus vajadusel võetakse sealsamas tänaval kotist läpakas välja ning tõestatakse midagi. Hmm... huvitav, kas nad on end ka mu wifi võrku sisse muukinud?

Ilmselge tõestus sellest, et aeg vist lendab ikka tõesti valguse kiirusel.

II
Kui meil on üldse uuemat ja samaväärselt patriootlikku laulu nagu kahekümne aasta eest Mattiiseni omad olid, siis on see just Chalice'i "Minu inimesed".

Jep, ma tean küll, et ma olen selle (taas)avastusega juba üle aasta hiljaks jäänud - esmaesitus oli ju lõppude lõpuks eelmise aasta 24. veebruaril "Estonias" - aga ma pole viitsinud seda lugu aktiivselt taga ajada ja plaadi peale jõudis see alles paari päeva eest. Veel üks muusikatöösturite möödapanek: miks see lugu kohe peale vabariigi aastapäeva singlina (lugu ise ja näiteks videosalvestus "Estoniast") müüki ei jõudnud, on müstika. Ju neil polnud siis raha vaja :)

Aga lugu on endiselt kuradi hea. (Y) Ka hoolimata "Coolio-efektist" ja muust sellisest. Ülejäänud plaadi kohta ma arvamust ei avalda, sest kuna eespool mainit laul selle peal on, siis ei tahaks halvasti öelda.

III
"Montes'e" jumalike veinide maaletoojad, äkki teeksime nüüd niimoodi, et te saadate seda kraami ka mujale müüki kui "Gloriasse" ja vahetevahel Tallinna Kaubamajja? Ma olen tüdinud seda tikutulega taga otsimast. Peaks ju ära tasuma küll kui arvestada, et selle letihind Eestis on lõunapoolsema Euroopa hinnast poolteist kuni kaks korda kõrgem.

IV
Miski kodumaine kalatööstus on võtnud ette ning asunud tootma söögikraami, mille sildil on ausalt peal hoiatus, et seda süües võib saada terviserikke. Ma olengi ammu mõelnud, et mis meie kaubandusvõrgust veel puudub ja selline toode oleks kahtlemata tõsine pretendent aasta toidupreemiale. Kahju, et Jope-Ester (kelle toiduedendamise kampaania kodulehtki on kõige täiega maha võetud nagu ma paari päeva eest avastasin) enam pumba juures pole, muidu oleks siit raudselt üks kasukakandidaat tulnud.

Muide, kihvkala (muu info puudumisel ma eeldan, et tegu on patagoonia kihvkalaga - Dissostichus eleginoides) on hoolimata nimest iseenesest väga hea mereline ja isegi see hingehinnaga müüdav suitsufilee killuke oli väga mõnusalt mureda konsistentsiga ning tõele au andes pean ka tunnistama, et sellest konkreetsest uimelisest mina küll mingeid sisemisi rikkeid ei saanud. Aga nuh, vennase arvates saaks ma vist ka raudpoldi seedimisega hakkama...

300

300
Lavastaja: Zack Snyder
2007
http://www.imdb.com/title/tt0416449/
http://www.superkinod.ee/movie/33134/

"Aastal 480 eKr astusid Termopüülide mäekitsuses kuningas Leonidas (Gerard Butler) ja 300 kartmatut spartalast vastu kuningas Xerxese (Rodrigo Santoro) poolt juhitud tohutule Pärsia armeele, mille koosseisus oli umbes 250 000 sõdurit 46 erinevast rahvusest. Spartalaste ennastohverdav vaprus andis ülejäänud Kreekale julguse ning ka aega pärslastest sissetungijate vastu ühineda ning muutis need mehed surematuks legendiks."

Teatavasti põhineb film Frank Miller'i juba kultusstaatusesse tõusnud koomiksil, mis omakorda oli inspireeritud 1962. aasta filmist "The 300 Spartans" ja see jälle tugines tõesti ühele sõjaajaloo kuulsaimale sündmusele. See lõputu mõjutuste kett aga tähendab, et kuigi filmil on tegeliku ajalooga küll tublisti kokkupuutepunkte, on dramaatika huvides ometigi tehtud arvestatavaid mugandusi. Tegelikult oli Termopüülide lahingu lõppvaatuses Kreeka poolel võitlejaid oma kolm-neli korda rohkem kui 300 (tõsi, spartalasi oli väidetavalt tõesti 300) ning kuigi Leonidas üritas peale omaenda eliitüksuse kõiki teisi eesootava enesetapumissiooni eel minema saata, keeldus umbes 700 thespialast Leonidase käsule allumast ning jäi paigale. Arvestades, et maakitsus oli tookord väidetavalt umbes 10-12 meetrit lai, piisas sellisest treenitud meeste hulgast, et pärslaste hiigelarmee (eri allikate andmeil koosnes see mõnekümnest tuhandest kuni ilmselgelt absurdse mitme miljoni võitlejani) seas tohutut hävingut korraldada.

See on vist küll kõige verisem film, mida ma iial näinud olen. Ja kummaline on asjaolu, et kuigi mulle ei meeldi seda tüüpi filmid ja ka eelmine Milleri koomiksi põhjal tehtud hitt "Sin City" oli mu meelest täiesti mõttetu ajaraiskamine, siis "300" kohta ma nii ei ütle. Esimene film, mille kohta ma ütlen hoopis, et see oligi täpselt ekraanile jõudnud koomiks. Aegluubis kaadrid, pruunides toonides koloriit ja figuuride kohati rõhutatud piirjooned meenutavad kõige otsesemalt koomiksijoonistaja käekirja. Visuaalselt igatahes väga võimas film.

Keegi kaebas mitte väga ammu siinses blogosfääris, et see on ju puha homo- ja sõjapropaganda. Mnjah. Poolpaljaid musklimehi on tõesti ekraanil üksjagu (nende seas muide ka imearmas Tom Wisdom ehk siis brittide teleseebi "Mile high" Marco) aga no kuulge, suvalises wrestlingu-madinas on neid palju rohkem ja ma pole nagu küll kuulnud, et keegi ameeriklaste show-"maadlust" homopropagandaks peaks. Filmiga on tegelikult lausa vastupidi, arvestades teemat ei oleks ma üldse üllatunud kui siin oleks olnudki mõni tugev homoliin sees. Aga et seda pole (ja mina näiteks ei tunne sellest siin ka mingit puudust), siis on sellekohased süüdistused lihtsalt jaburad.

Enam-vähem samamoodi on ka selle sõjapropaganda süüdistusega. Jah, see mängib vaataja patriootlikel tunnetel ning filmis näidatakse vastasseisu kahe erineva kultuuri vahel aga alati pole vaja igal pool tonti näha. Sugugi mitte alati ei üritata panna jutustatavatesse lugudesse rohkem kui sealt pealtnäha paistab ja mina küll ei vaadanud seda allegooriana kristluse ja islami võitlusest.

Veel üks moment on muidugi see, et oma vägivaldsuses on film kahtlemata ka üliräige aga erinevalt mõnest teisest madinafilmist on siinne vägivald fataalne. Kui ikka mõni "heade poolel" võidelnud mees odaga läbi puuritakse või raiutakse tal pea maha, siis tähendab see ka selle mehe maise eksistentsi lõppu ja ta ei ilmu järgmises kaadris natuke lonkavana uuesti välja, et veel viiskümmend pahalast maha nottida. See film ei anna kindlasti edasi ka sõnumit, et oh kui tore, koksame viinavõtmise vahepeale puhtast igavusest mõne semu maha ja küll me siis hiljem elame jälle kõik koos sõbralikult edasi.

Muidugi on selliste ajalool põhinevate filmidega veel üks häda. Nende lõpp on alati teada. Oli ju algusest peale selge, et nii nagu ei saanud näiteks "Titanic" ookeanipinnale jääda, ei saanud ka 300 spartalast sellest lahingust eluga pääseda.

7/10

Jerry Falwell

Mõned tunnid tagasi suri üks Ühendriikide kurikuulsamaid rassiste ja homofoobe, pastor Jerry Falwell. Nagu ühes foorumis keegi "Wizard of Oz'i" tsiteerides märkis: "Ding dong, the Witch is dead" ("Which old Witch?" - "The Wicked Witch!")

Falwellile kuulub näiteks väide, et kui USA Ülemkohtu liikmed oleksid tundnud pühakirja ning soovinud täita Jumala tahet, siis oleks USA ühiskonnas siiani valged mustanahalistest eraldatud. Siin viitas kirikujuht eelkõige Ülemkohtu 1954. aasta otsusele, mille tulemusena kaotati eraldi koolid valgetele ja värvilistele. Samuti kinnitas Falwell veendunult, et "kui Jumal on meid loonud erinevatena, siis ei tohiks meie üritada seda piiri ületada."

Ja veel mõned toredad tsitaadid temalt:
"If you're not a born-again Christian, you're a failure as a human being"
"Christians, like slaves and soldiers, ask no questions"
"Textbooks are Soviet propaganda"
"(homosexuals are) brute beasts...part of a vile and satanic system (that) will be utterly annihilated, and there will be a celebration in heaven."
"AIDS is not just God's punishment for homosexuals; it is God's punishment for the society that tolerates homosexuals"

Veel rohkem leiab neid näiteks siit:
http://en.thinkexist.com/quotes/jerry_falwell/

Aga et mind ei saaks süüdistada ksenofobo- ja homofobofoobias, siis siin Falwellist ka üks võimalikult neutraalses toonis ingliskeelne artikkel:
http://en.wikipedia.org/wiki/Jerry_Falwell

(ja õelus täispööretel uuesti sisse: Falwell down, Pat Robertson to go!)

Ühistransportlik liikluskultuur

Juba pikemat aega on Eestis üks aktuaalseid teemasid liikluskultuur või pigem küll selle puudumine. Et ma ei viitsi praegu maailma parandama hakata, siis lihtsalt paar kiretut tähelepanekut eelmisest nädalavahetusest. Ja et lühemalt hakkama saada, räägime ainult ühistranspordist, mille juhid on ju kahtlemata distsiplineeritumad ning korrektsemad kui tavalised rullnokad.

Niisiis, linnaliinibuss Tallinnas. Bussi peatusele lähenedes liigub üks vanem naisterahvas esiukse juurde ning jääb sinna juurde seisma. Vajutab veel kenasti ka punast nuppu kah. Muljub lausa mitu korda, sest see ei paista töökorras olevat. Buss peatub, sama esiukse juures seisab ka väljaspool üks reisija, oodates uste avanemist, et bussi astuda. Ja juht vaatab külma kõhuga unelevalt esiaknast välja ning... lihtsalt ei ava esiust. Õnneks paistsid mõlemad reisijad staažikad tallinlased olema, kes situatsiooni kiiresti ära tabasid ning jõudsid komberdada keskmise, veel lahtise ukse juurde.

Sama bussiliin järgmisel päeval aga teine juht. Sõidan Dvigateli poolt bussijaama ja Ülemiste keskuse küljeukse juures olevas peatuseni läheb kõik nagu peab. Järgmine peatus on teatavasti paarisaja meetri pärast, vahetult enne pööret Tartu maanteele. Paraku tahab üks bussijuhi tuttav mees nende kahe peatuse vahepeal maha minna. Mida ta seal raudteetammi servas tegema hakkab, teab küll vist ainult ta ise aga olgu. Niisiis, juht peatab masina, onkel ronib välja ja samal ajal hakkab järjekordne vanaproua, nähes, et buss peatus, peatusest meie poole ruttama. Kui ta on jõudnud ehk paarikümne meetri kaugusele, laseb juht rahulikult uksed kinni ja sõidab minema. Muidugi ei peatu ta ka ettenähtud peatuses, sest seal pole ju enam kedagi. Vanaproua on jõudnud mõnikümmend meetrit sellest eemale joosta ning kuigi ta vehib meeleheitlikult kätega, ei huvita see loomulikult bussijuhti. Ka sõitjate märkusi juht lihtsalt ignoreerib. Ja järgmine buss tuleb umbes poole tunni pärast.

Sellest, millise naudinguga mõned juhid spetsiaalselt ootavad, et ümberistumiseks mõeldud peatustest ikka teine buss enne kindlasti jõuaks ära sõita kui tema oma masinaga end sinna kohale veab, ei viitsi praegu kirjutadagi.

Kui siia juurde lisada veel veidi varasemast ajast pärit juhtum kui varahommikusel Vabaduse platsil üks roheline lõõtsaga peletis oleks mul endal sõna otseses mõttes üle varvaste sõitnud kui ma poleks tagasi hüpata jõudnud, siis ei ole kahtlustki, et nii mõnedki siinsed juhid saavad õhtuti heameelest käsi hõõruda ning nautides meenutada seda, mitmele inimesele nad möödunud päeva jooksul sitta said keerata. Huvitav ainult, kas nad näiteks Helsingisse ei tahaks rooli keerama minna? Saaksid selle eest veel rohkem palka ja puha...

Ahjaa, ja siis juba koduses provintsis tagasi olles sattusin taksosse, mille roolis istus mees, kes sõitis taksot juba nõukaajal. Sõnaga, pika staažiga juht. Ja bussijaama lähedasel ülekäigurajal pidi ta äärepealt kaks jalakäijat alla ajama, kes olid juba tänavaületamisega poole peale jõudnud. Kui üks neist julges meie suunas näpuga etteheitvalt vibutada, taksojuht plahvatas ja kisas, et mida kuradit nad siin koperdavad! Nojah, muidugi, TEMA ju sõidab ja siis peab tee kolme kilomeetri ulatuses vaba olema.

Ah et ma pidin liikluskultuurist rääkima? Hmmm...

Pool Eurovisiooni

Tegelikult ei pidanud ma üldse seda vaatama aga see on juba üks teine lugu. Lõpuks juhtus ikkagi nii, et ma muudkui klikkisin arvutiekraanil jooksva ülekande ja nende teiste akende vahel...

Niisiis, mis me siis eelvoorust saime? Pornot, pettust ja pisaraid. Laval toppis garderoobivahetuse ettekändel vähemalt üks norra noormees oma kätt vananevale naisstaarile jalge vahele, Taani pidi arvatavasti Maire Aunastele üsna palju maksma, et see nende Drama Queeni mängiks (on muidugi selge, et sellest on praeguseks saanud juba samasugune pedehitt nagu omal ajal juhtus näiteks kasvõi "Diva" või "Ooh! Aah!'iga") ning Serbia karmid lesbitädid etendasid oma nukrusest nõretavat Ladina-Ameerika seebiooperit lausa hinge matva ekstaasiga.

Ungari tüdruku hääl on võimas ja ausalt öelda oligi see ja hollandlaste seitsmekümnendate koopia ainsad korralikud lood. No olgu, Gerlil polnud kah häda kedagi aga ma olen siin arvatavasti rahvuslikult erapoolik ja pealegi on see (koos brittide lauluga) ainus tänavune hitt, mida ma varem kuulnud olin. Isegi tavapäraselt väga tugeva lauluga esindatud Malta oli tänavu mingi ullamullaga ja seda ei päästnud kröömivõrdki ainsad topless-mehed tänaste esinejate seast. Samas olid iseenesest jälle lõbusad (ja üldse mitte halvad) need vahepalad kõikide heavyde, punkide ja muude karvaste alternatiivikutega, kes Lordi võidu järellainetuse tõttu oma riike esindama olid jõudnud. Ma kujutasin üsna elavalt endale ette kuidas vanemad tõsiusklikud Eurovisiooni fännid meeleheites ja õuduses üritasid patjadega selliste jubeduste ajal oma kõrvu kinni katta. Noorematel fännidel pole muidugi mingit vahet, mis sealt kõlaritest tuleb, sest ainuüksi võlusõnast "Eurovision" piisab, et neil silmad kilama hakkaks, peopesad niiskeks läheks ja kõrvad muutuks sädelevate litride põhjatuteks purtskaevudeks.

Siis see Reikopi süüdimatult superoptimistlik loba. Hää küll, see kuulub ka osaliselt formaadi juurde aga natuke võiks piiri ju pidada. No appike, kui inimene on valmis saanud juba tervelt ÜHE singli, siis on ta loomulikult automaatselt oma riigi hetke kõige populaarsem laulja, selles pole ju mingit kahtlustki...

Ja siis ma sain veel täna õhtul teada, et kui ingliskeelne fraas on "Hey guys!", siis on selle eestikeelne vaste "Yo, kutid!" Kuul!

Kokkuvõte? Jubedus. Ja selle pea kolme tunni raiskamise asemel oleks võinud kasvõi magada aga nuh, läks teisiti. Ahjaa, vähemalt üks ilus mees jäi küll ka silma aga see oli paraku Albaania vanamehe taustalauljaks ning sattus seetõttu üsna vähe kaadrisse. Aga noh, niigipalju :)

Pidevad valimised

Ameerika Ühendriikide presidendivalimised käivad juba täie hooga ning nagu viimastel kordadel ikka, on ka mitmed republikaanide kandidaadi kandidaadid jahtimas gay-seltskondade hääli.

Üks vabariiklaste võimalikke kandidaate, endine Wisconsin'i kuberner Tommy Thompson vastas paar päeva tagasi avalikus debatis küsimusele "Kas eraettevõtjatest tööandjatel peaks olema õigus vallandada oma töötajaid nende seksuaalse suunitluse tõttu?" peale pisukest poliitilist keerutamist selgelt "Jah.". Kui CNN selle kohta hiljem temalt kommentaari palus, siis oli mees juba ümber mõelnud ning kinnitas, et igasugune diskrimineerimine on paha-paha ja üleüldse sai ta debatis esitatud küsimusest täpselt vastupidiselt aru ning tegelikult ta ei kuulnudki seda korralikult. Nojah, eks GLBT-seltskonna hääled kuluvad temalegi ära...

Natuke selgroogsem tegelane on üks teine presidenditooli sihtiv vabariiklane, tuline Iraagi sõja pooldaja, senaator John McCain, kes teatas bravuurikalt, et on täiesti välistatud USA armees praegu kehtiva "don't ask, don't tell" poliitika muutmine, praegune status quo olevat isegi suur vastutulek ning üleüldse satuks kogu Ameerika Ühendriikide julgeolek enneolematusse ohtu ("surmaohtu", kui täpne olla) kui oma seksuaalset orientatsioni mittevarjavatel geidel ja lesbidel lubataks USA armees teenida.

Samal ajal tugevnevad teispool Atlandi ookeani üha enam ja enam ka hääled, mis kinnitavad, et 1993. aastal vastu võetud "don't ask, don't tell"-poliitika on tänaseks lootusetult iganenud ning see tuleb viivitamatult likvideerida. Üheks põhiliseks argumendiks sealjuures on muide pikaleveninud Iraagi sõda. Üks McCain'i oponente selles küsimuses, kunagine vabariiklaste tipp-poliitik, endine senaator ja endiselt mõjukas Alan Simpson, kes hääletas omal ajal ka Clintoni administratsiooni esitatud "don't ask, don't tell'i" poolt, ütles näiteks hiljuti, et viimase mõneteistkümne aastaga on palju muutunud. "Ma usun, et meil on hädavajalik vaadata üle - ja tühistada - praegune seisukoht, mis keelab gay'del teenida armees. /.../ Me vajame selle sõja võitmiseks iga viimast kui võitlusvõimelist ja tarka patriooti."

Ah et nüüd kui noor Bush on maha saanud suure aurava hunnikuga, mis ei kavatsegi haisemist järgi jätta, kõlbavad mõnede vabariiklaste jaoks isegi geid, et nood läheksid ning nafta- ja relvaärikate süüdatud kuid kontrolli alt väljuma kippuvat tuld kustutada üritaksid? How sweet!

Poolel teel

Või noh, õieti küll veel mitte isegi poolel teel vaid kusagil seal tee alguses aga vahet pole. Ikka ja jälle peab möönma, et harjumuse jõud on igavesti pirakas ja kui aastatega sisseharjunud käitumine uues keskkonnas enam tulemit ei anna, siis oleks kõige lihtsam ju tõesti end sellest uuest keskkonnast eemale hoida. Ehk siis antud kontekstis veel üks uus Akendega arvuti osta (ja loota, et need Aknad seal juhtumisi tööle jäävad) nagu mu kaasa ironiseeris. Aga hoolimata sellest, et enamusi harjumuspäraseid tegevusi teostavaid programme pole ma veel tööle saanud (ainuüksi Windowsis mälupulgale salvestatud Thunderbirdi meilide kopeerimine Ubuntu alla võttis mitu tundi aega kuni ma lõpuks leidsin üles selle koha, kust sai ka peidetud failid nähtavaks muuta) on see kõik samas jälle üsna põnev, nii et ma vist ikka nikerdan siin selles linuxis edasi.

Iseenesest ju mitte midagi hullu polegi aga et praegu ei saa varasemate kogemuste baasil arvuti juures suurt midagi autopiloodil olles teha vaid pea iga liigutus nõuab selle "autopiloodi" uut seadistamist ning "seadistusjuhendid", isegi kui nad eksisteerivad, on sageli sellises lakoonilises keeles, et ma ei saa ikka mitte midagi aru, siis võtab vahel kannatamatusest jalgu trampima küll... :)

Tehniline

Mind on tabanud mu mõneteistaastase arvutikasutamisajaloo seni kõige suurem jama: oma kolm nädalat vanal masinal otsustas ühel kenal hommikul XP lolliks minna ja... läkski. Esimene mõte oli, et niih, nüüd on siis idanaabri küberründajad tulemüüridest ja viirusetõrjetest läbi murdnud ning mulle arvutisse mõne toreda viirusepoisi sisse sokutanud aga nii see vist ikka polnud. Kui algul tundus, et tegu suhteliselt laialt levinud ja Windows'i erinevaid versioone juba aastaid kummitanud veaga (windows\system32\config\system missing ja muu blaa-blaa-blaa - thank God for laptop and Internet! :) ), millele lihtsad lahendused olemas, siis mõned tunnid hiljem oli selge, et need lihtsad lahendused paraku ei funganud ja lugu osutus segasemaks.

Mõned märksõnad, millega mu Seevaldi kandidaadist arvuti veel hakkama sai, oleksid C-ketta muutmine D-kettaks (sealjuures muutus tegelik D-ketas E-kettaks ning E-ketas C-kettaks...), masinas olematu A-ketta (st. floppy) tekitamine, peale originaalplaadi abil tehtud win recovery't terve portsu selliste failide ära kaotamist, mis oleksid igal juhul pidanud alles jääma jne.

Peale esimesel crashijärgsel päeval end seaks vihastamist (ma naersin kaasale, et järgmisel päeval ma arvatavasti suudan ainult veel ruiata ja saba rõngasse kerida) olen ma nüüd siis kaks toredat päeva tegelenud Ubuntude ja Kubuntudega ning olen suutnud ka oma XP teatel kadunud failid mingite imenippidega CD-dele ja DVD-dele kirjutada nii et ehk homme-ülehomme kui aega tekib, saan ka Akendele clean installi teha. Suure tõenäosusega saab see masin mul nüüd aga olema dual-boot, sest esiteks olen ma selle kuramuse Win'i eest maksnud, teiseks on mul paar tarvilikku programmi, mille puhul ma ei ole suutnud senini välja mõelda, millega neid Linuxis asendada ja kolmandaks olen ma lihtsalt Win'iga rohkem harjunud. Tagavaravõimaluse peab aga jätma, sest üks võimalus, mis foorumeid lugedes silma hakkas ja miks see jama üldse tekkis, võib olla riistvaraline. Lihtsalt üks jubin kipub kuumenedes ebastabiilselt käituma ning põhjustab sellega ka häireid op-süsteemis. Ja ma tean mitteametlikke kanaleid pidi, et sellel mu uuel masinal ilmnes juba tehase kontrolltsüklis mingi jama, seepärast hilines see ka mitu päeva.

Muide, siis on ju veel see huvitav garantiiteema. Microlingi järeltulija tehnoabi käskis mul lakooniliselt masin teenindusse viia (mis tähendab, et mõni isehakanud "spetsialist" käib ümber arvuti, kratsib natike kukalt ja sügab mune ning lõpuks ei oska peale operatsioonisüsteemi "puhta installi" midagi peale hakata ning sellega kaotab muidugi ära kõik mu failid ja pärast ütleb resoluutselt, et "oops! teistmoodi ei olnud võimalik, neid faile ei olnud teil seal niikuinii enam ja arve on ju ainult 1400 krooni"), Elion (kust masin füüsiliselt oli ostetud), teatas rõõmsalt, et loomulikult ei käi garantii alla tarkvaraga seonduvad jamad (kui see viga korduma hakkab ning tekib tõsine kahtlus, et asi võiks siiski olla mõnes riistvarajupis, siis ma küll ei kujuta ette, kuidas ma suudan neile selgeks teha sellise peitvea olemasolu) ning Microsoftis ei suvatsenud keegi telefoni vastugi võtta...

Ja ausalt, viimati ma sain kõigest sellest, mis arvuti sees toimub ja miks ta teeb just seda, mida ta parajasti teeb, aru kuskil kakskümmend aastat tagasi koolis venelaste Agat'idega mässates :)

Igatahes on elu huvitav.

Hollandi pildid

Näputäis Hollandi pilte (nii Amsterdamist kui Keukenhofist) on lõpuks siis ülal, osad ka lühikommentaaridega:
http://www.ancientboy.com/fotoalbumid/

Relvastatud riigipöörajad?

Kurat, kusagil on ikka mingi piir kah. Täna hommikul potsas siis minu ja arvatavasti veel paljude inimeste meilikasti alljärgnev kiri:

V otstavku Ansipa i pravitelstvo! Organizuem miting 9 maja!

Uvazhaemye zemljaki i russkije - 9 maja organizuetsja miting u mesta pamjatnika!

nasha cell zastavitt uiti v otstavku fashista Ansipa i korrumpirovannoje pravitellstvo

vernutt pamjatnik i stenu obratno na iskonnoje mesto

prosba sabotirovatt i piketirovatt vsemi vozmozhnymi sposobami reshenije pravitellstva

zadacha probitt kardony policci i snjatt ograzhdenija i palatku i ostanovitt raskopki i bogohulstvo

budet organizovana vooruzhonnyi piket, v tom chisle maski, oruzhije i gazovye balony i prochee

dlja etogo trebujetsja sredstva znachitelnye, bez vashei pomoshi my ne spravimsja s bespredelom vlastei!

takzhe namechaetsja gruppa poderzhki s ida virumaa: Narva, KohtlaJarve, Sillamae

Okolo 7 avtobusov storonnikov dvizhenija, na vse eto trebujetsja materialnaja podderzhka

Pros'ba perevoditt finansuvuju podderzhku na eti scheta.

Saaja nimi K...... Helgi
Saaja konto 2210xxxxxxxx

Saaja nimi JELENA S.........
Saaja konto 1100xxxxxx HANSAPANK

Saaja konto 22 102 xxx xxx
Saaja nimi Julia N........ (N.........)

Infto po tel. 53 xxx xxx, Julia N........

My nuzhdaemsja v vashei pomoshi

Vsegda vashi,

Zashitniki otechestva!

Pealtnäha nagu Läti serveritest tulnud meilid on tegelikult oma teed alustanud aadressilt [181.36.246.142] ja läbinud ka serveri [74.52.105.242] (cyclone.websitewelcome.com) aga muidugi on võimalik, et ka need on osavalt võltsitud.

Kirjas mainitud nimedega tütarlapsed on täiesti olemas, üks neist on üritanud mõne aasta eest edutult end rikkale välismaalasele mehele panna (kuulutus slaavi naistega kaupleval lehel on nüüdseks küll maha võetud aga internetis on ka vana versioon kenasti arhiveeritud), teine on ühe spordiklubi jalgpallurina silma paistnud mängu ajal ropendamise ja kohtuniku ähvardamisega ning kolmas figureerib ühe Ida-Virumaa õppekeskuse nimekirjades. Reidi ja nende analoogide kontosid ei viitsinud otsima hakata.

Linke ja muud kontaktinfot siin praegu ei anna, sest lõppude lõpuks võivad need persoonid vähemalt teoreetiliselt olla ka lihtsalt tankistid, kes ei teagi enda seotusest nimetet üritusega midagi.

Aga üldiselt hakkab mul neist provokaatoritest juba väga kõrini saama.

Propagandast siinsete muukeelsete suunal

Pronksööd on pannud inimesed teema üle juurdlema ja nii on laekunud TOM'i näiteks selline ettepanek: "Eesti venekeelsete inimeste infovälja probleem", mis pakub üheks lahenduseks välja venekeelse TV-infokanali loomise, et vastukaaluks Venemaa propagandaveskile jagada ka omalt poolt informatsiooni.

Mnjah. Antud märuli kontekstis ei puutu see telekanal eriti asjasse. Asi, mida oleks juba ammu pidanud selle toreda integratsioonist kisamise asemel tegema, oleks olnud koolides korra loomine. Adekvaatne info noortele oleks pidanud juba ammu sealtkaudu tulema. Olukord, kus tänavatel möllavad koolilapsed, keda mahitavad veel nende (sic!) Eesti riigilt palka saavad õpetajad, on absurdne. Ma küsiks täna, et kas need õpetajad on juba vallandatud ja mida on reaalselt ette võetud, et Eesti Vabariigis koolikohustust kandvaid muukeelseid noori inimesi ka Eesti-poolsete seisukohtadega tutvustada? Kas nüüd lõpuks on koolid sellega aktiivselt tegelema hakanud?

Irooniaga pooleks tuletaks meelde lugu Pavel Morozovist, kes oma suguvõsa vastu astus ja "kulakliku" isa NKVD-le üles andis kuna see ei kandnud seda ideoloogiat, mis Pavlik. Miks ei võiks Eesti Vabariik seda lugu pea peale keerata ning hakata just noorte kaudu ka vanemale generatsioonile (kes lõppude lõpuks niikuinii linna peal ei marodööritsenud) sisendama lojaalsust selle riigi vastu, kus nad elavad? Või õigemini, miks seda ei ole senini tehtud? Kõikvõimalikud firmad on juba ammu võtnud enda reklaamisihtmärgiks lapsed ja noored, et nende kaudu vanemate rahakotist viimanegi kätte saada. Miks sedasama taktikat ei kasuta riik?

Aga muidugi võime me teha suure hurraaga ka veel ühe maksumaksja taskust kinnimakstava telekanali, mingi ports funktsionäre ja nende sugulasi saavad endale head soojad kohad ja kui peaks järgmine mäsu tulema, siis vaatame, et oops! midagi läks kusagil vist nende sadade miljonite kulutamisega jälle nihu.