Kaks tsitaati

1. «See, mida me nägime möödunud ööl Tallinna kesklinnas, oli rüüstamine, laamendamine, röövimine. See oli kuritegu ja selles osalejad on kurjategijad.
/.../
Rüüstajad tabatakse, nende süü tõendatakse, neid karistatakse kiiresti ja karmilt. Õigusriigi veskid jahvatavad vältimatult.»

(President Toomas Hendrik Ilvese avaldus seoses rahutustega Tallinnas ööl vastu 27. aprilli 2007.a.)
-----
2. «Eesti on õigusriik ja peaminister omapoolseid hinnanguid kohtuotsustele ei anna,» teatas peaminister Andrus Ansip pressiesindaja vahendusel.
(Postimees; 05.01.2009)

Täpselt samamoodi on nüüd, mil 2007. a. aprillirahutuste korraldamises süüdistatud nelik täna kohtus õigeks mõisteti, suu vett täis ka president Ilvesel ja siseminister Pihlil.
-----
Pea kahe aasta jooksul kulutati kogu tralliks kümneid kui mitte sadu miljoneid ja tulemusena saime teada, et midagi nagu ei juhtunudki? Ühesõnaga president ja valitsuskabinet on meil kimp käpiknukke (muidugi jääb küsimus, et kelle kätes need nukud parajasti on), kelle sõna ei maksa ja millesse ei ole kodanikel mingit põhjust uskuda. Ei selles teemas ega ka üheski teises. Parimal juhul vaevub see kõikse päämine minister lõpuks ütlema: "Ei kommentaari." Palju õnne meile!

Ma isegi ei viitsi enam öelda, et see olukord on öökimaajavalt tülgastav. Viitsimine lõppes nimelt lõplikult ära umbes viie-kuue aasta eest. Ja kas keegi suudaks mulle öelda ÜHE põhjuse, mille kuradi pärast peaks Eesti Vabariigi maksumaksja oma "riigi" eliidi ülalpidamiseks makse makstes rahul olema? Ansip juba töötuks ei jää, tal on ju koht Riigikogus olemas...