Eksistentsiaalne probleem

Just. Selline asi tabas mind hetk tagasi. Peale seda kui ma olin oma külmiku esiuksele kleepinud täpselt viieteistkümnenda kleepsu. Ning lisaks on seal praegu veel ka kolm magnetiga kinnituvat vidinat.

Muidugi, võrreldes näiteks ühel hiljutisel külaskäigul nähtud külmakapi ustega, kus metallpind ei paistnud kõikvõimalike piltide ja kirjade alt enam väljagi, on mul oma sisekujundusega vaja veel kurja vaeva näha. Mu kapp on nimelt suurte eeskujudega võrreldes alles lausa alasti. Aga ikkagi. Mille pagana pärast pealtnäha täiesti normaalsed inimesed võtavad kätte ja kleebivad oma külmkapi täis mingeid värvilisi paberi- või kiletükke? Ja huvitav, kas ma oma dekoreerimisega kuulun ka siin rühmas minoriteetide hulka?

Võimalik on seegi, et ma püüan alateadlikult kappi rohkem isoleerida. Et soe sisse ja külm välja ei pääseks. Toas tundub niigi kaugelt liiga külm olevat ning nüüd tuli mulle veel meelde ka lugu ühe tuttavaga. Õieti siis küll ta hiljutine mure oma külmkapiga, mis lihtsalt keeldus töötamast ja mille kohta teatas garantiiremondi teostaja ülbelt (kuid see-eest targalt!), et need tänapäeva kodumasinad on ju nii targad ning teavad ise, mis hea on ja et tehase spetsifikatsiooni järgi ei peagi need temperatuuril alla pluss 15 kraadi Celsiuse järgi töötama. Igaks juhuks jätan ma muidugi lisamata, et mureliku kapiomaniku katse toast ja köögist temperatuuri tõstmisega saunalaadsed ruumid tekitada ei pannud masinat ikkagi tööle ja remondimees järgmisel korral enam sellist jura ei ajanud.