Et siis dokumentaalfilm Maad ees ootavast katastroofist homo sapiens sapiens'i käe läbi. Kui just see isehakanud looduse kroon ja nuhtlus kiiremas korras oma nime teise poole vääriliseks ei muutu...
Tõtt öelda mind eriti ei huvitagi see, et selle filmiga (ning filmi aluseks olnud loengusarjaga) teeb Al Gore endale reklaami. Olgu siis sõltuvalt vaatenurgast kas teadlikult või paratamatult. Samuti ei lähe mulle absoluutselt korda, et igal võimalikul juhul on ekraanil Apple logo (Gore kuulub muuhulgas ka Apple' direktorite nõukokku) või et Gore ja filmi režissöör Davis Guggenheim kasutasid vaatajate mõjutamiseks propagandaklassikasse kuuluvaid võtteid. Rääkimata sellest, et isegi nii tõsisel ja meid kõiki kõige otsesemalt puudataval teemal ei saa enam rääkida ilma seda show'ks tegemata.
Gore, kes on sisuliselt kogu elu olnud seotud keskkonnauuringutega ning on selle teemaga sügavuti kursis, näitab, kuidas mõnekümne aastaga on liustikud tublisti taandunud või suisa kadunud ja seda üle kogu maakera. Ta näitab kuidas järved kuivavad, kuidas senine tasakaal on rikutud ning kuidas Maa mõnes piirkonnas on aasta-aastalt üha suuremad üleujutused ning sealsamas kõrval üha suuremad põuad. Ta näitab, kuidas eelmisel sajandil alanud trendid üha kiirenevad ja kuidas loetud päevadega juhtus see, mida teadlased arvasid juhtuvat aastakümnetega. Ta näitab seda, kuidas polaarjää edasisel sulamisel jäävad vee alla sadade miljonite inimeste praegused elupaigad ja kuidas meil tegelikult jääb koos meiega kuristikku kihutava rongi peatamiseks aega üha vähemaks.
Muutused on võimalikud aga see tähendaks eelkõige praeguste tarbimisharjumuste ning äriskeemide muutmist. See omakorda tähendab muidugi seda, et Gore koos oma kaasmõtlejatega on USA-s üles ärritanud terve plejaadi naftaärimehi eesotsas istuva presidendiga ja viimased kasutavad kõikvõimalikke trikke Gore'i sõnumi naeruvääristamiseks. Seesama president, kes sai oma ametikohagi väga kahtlastel asjaoludel, see, kelle administratsioonis võltsiti enne avalikkuse ette saatmist keskkonnaalaseid aruandeid ("seda me ei saa avaldada, see mõjuks halvasti ning üleüldse ma ei taha uskuda, et asjad tegelikult ongi niimoodi..." - umbes selliste sõnadega põhjendas teadlaste aruandest mitmete hirmutavate kuid rangelt faktidel põhinevate lõikude mahatõmbamist üks kõrgel kohal istuv asjapulk), see, kes jätkab oma tsunfti huvides kolmandat maailmasõda ning kes keeldub midagi ette võtmast keskkonnasaaste vähendamiseks, süüdistab Gore'i "kaugele üle piiri minemises". Madalama astme sõdurid oma väljendustes muidugi nii leebed ei ole ja ka internet on täis tarkpäid, kes teatavad, et mingit globaalset soojenemist pole olemas, et Gore tuleks massirahutuste õhutamise eest kinni panna ja muud sellist jama. Samas näeb igaüks ise omaenda silmadega seda, kuidas iga aastaga kliima muutub, kuidas erinevus aastaaegade vahel tasapisi kaob ja kuidas looduskatastroofid muutuvad üha sagedasemaks ning võimsamaks, kolides ka sellistesse piirkondadesse, kus neid pole inimkonna mäletamist mööda iialgi olnud.
Võimalik, et omamoodi tähenduslik ja üldsegi mitte juhuse alla liigituv on ka asjaolu, et kui Euroopas saab selle ketta kätte sajakonna krooni eest, siis teispool Atlandit peab DVD eest maksma kaks korda rohkem. Tavaliselt on plaatide hinnakäärid täpselt vastupidised...
6/10
06 aprill 2007
An inconvenient truth
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
Hingetu show ja minuarust tänu Gore´i promole teema enese vastu töötav. Mina jahin hetkel dokki "Mine Your Own Business" mis räägib sellest, et looduses on kõik OK ja "puudekallistajad" reageerivad üle. Alati vaata ka asja teist külge, sest igat sorti aktivistid on sarnaselt valitsuste ametlikele udutamistele ka ise parajad vassijad ja tõeväänajad.
Muidugi on igal asjal ju alati kaks külge. Ja muidugi on see film ka Gore'i promo. Aga kui seda loengusarja oleks teinud Kükametsa Kalle või isegi näiteks maailma tunnustatuim klimatoloog, poleks keegi vaevunud seda kuulama ja meiegi ei saaks siin praegu selle üle jahuda :) Tänu oma positsioonile ja sidemetele on Gore'l juurdepääs ka neile dokumentidele, millest me muidu ei teakski. Tänu oma nimele meelitas ta oma jutlustele kohale täissaalid ja rääkis neile asjadest natuke teise nurga alt kui on USA (ja mitmete teiste riikide) praegune ametlik poliitika. Ja absoluutset ning kristallpuhast tõde pole niikuinii olemas :)
See on muidugi omamoodi paradoks, et ükskõik millist sõnumit saavad efektiivselt edastada vaid need, kes on juba endale nime teinud. Aga kui see nimi ja sõnumi edastamise võimalus on juba olemas ja nad seda ka teha söandavad, siis süüdistatakse neid seitsmes surmapatus ning eelkõige enesereklaamis ja ühe või teise tundliku teema ärakasutamises iseenda promomisel. Ka Bono saab pidevalt vastu päid ja jalgu, et ta julgeb millestki muust kui U2 muusikast rääkida ning Bob Geldofi ma ei hakka mainimagi. Tõsi, seda, et Geldof ka muusik on, mäletavad niigi üsna vähesed...
OK, tagasi kliimasoojenemise juurde. Loomulikult on ka selle ümber käiv trall lihtsalt üks äri aga kui meil on valida kahe äri vahel (fossiilkütuseid hävitav ning atmosfääri saastav versus keskkonnale ohutu), siis tuleks mu meelest valida vähem halb. See, et selle valikuga mõned senised jõukurid oma plaanitud miljarditest ilma jäävad, see on juba nende ja nende halbade valikute probleem. Praegune seis, mil viimase saja aastaga on inimeste arv kasvanud pooleteistkümnelt miljardilt kuue ja poole miljardini ning järgmise viiekümne aastaga tõuseb kõikide prognooside kohaselt kümne miljardini, nõuab ilmselgelt uusi lahendusi. Muidu me oleme nagu rändtirtsude parv, peale mida jääb järele lage maa. Või noh, tegelikult oleme me veel hullemad, me uuristame ka maa enda jalge alt tühjaks. See on väiksemates mastaapides juba korduvalt ju juhtunud. Lihavõttesaar, Nauru, Madagaskar jne. Häda on ainult selles, et kui me oleme Maa paljaks närinud, pole meil kuhugi minna. See helesinine piksel, mida Gore filmi lõpus näitas, jääb mingil kujul tõenäoliselt alles, nuhtlus nimega homo sapiens aga veel tõenäolisemalt mitte.
Postita kommentaar