27 märts 2009

Homoseksuaalsusest Eesti NSV-s

Et ma just ühes foorumis porisesin alljärgneval teemal, siis tõstan selle jutu ka siia.

Väitis nimelt kodanik niimoodi:

Nagu me teame Nõukogude Liidus geisid polnud. Homoseksuaalsus oli seadusega karistatav.

Homoseksuaalsus per se ei ole kunagi NSVL-s karistatav olnud. Nõukogude ajal oli kriminaalkorras karistatav meestevaheline seksuaalvahekord, see, mida nõukaaegne juriidiline kirjandus pederastiaks nimetas. Ja nagu ma alati olen rääkinud, oli seegi punkt KrK-s sees rohkem mitte homode igapäevaseks ahistamiseks vaid nn. igaks juhuks, et oleks alati midagi käepärast võtta. Oli näiteks üsna levinud, et poliitiliste dissidentide kohtuprotsessidel poogiti muude surmapattude kõrval neile külge ka paragrahv 118.

Kolmekümne aasta jooksul (1960-1989) oli Eesti NSV-s kokku umbes 150 kohtuprotsessi (see oli umbes 4-5 protsenti kogu seksikuritegude portsust, viimane omakorda moodustas 2-3 protsenti kõikide kuritegude hulgast ehk siis keskmiselt umbes viis kohtuotsust rohkem kui kuuest tuhandest aasta jooksul tehtud kohtuotsusest - andmed põhinevad Justiitsministeeriumi arhiivides leiduvale materjalile, millest Teet Veispak 1990.a. kokkuvõtte tegi), mis lõppesid kohtualuse süüdimõistmisega pederastias. Tõsi, see number ei kajasta neid juhtumeid, kus lõpuks karistati "kangema" paragrahvi järgi ja nn. pederastia oli vaid "kõrvalsüüdistus". 150 ei ole muidugi väike number (oli aastaid, kus ei esinenud ühtegi juhtumit ja samas nt. 1967 ja 1980 olid "rekordaastad", vastavalt siis 17 ja 15 juhtumiga - huvitav, kas viimane oli kuidagi seotud olümpiaregatiga?) aga tõtt-öelda tahaks mina küll lugeda neid toimikuid (ei, mind ei huvita absoluutselt isikute nimed) ja näha, kui palju seal oli täiesti tavalisi inimesi, kui mitu korda oli tegu võimudele tülikaks muutunud persoonidega, kellele midagi muud eriti ei andnud inkrimineerida ja kui paljudel juhtudel oli tegemist ka tänapäevases mõistes (s.t. sisaldades vägivalla jms elemente) kuriteoga. Ma kahtlustan, et praeguses mõistes süütute kohtualuste arv moodustas nimetet pooleteistsajast mitte väga suure osa, mis omakorda annaks täiendavat tunnistust sellele, et mingit otsest nõiajahti ei peetud homodele ka stagnaajal. Lõppude lõpuks teadsid ju kõik seda kohvikut, seda sauna ja seda parki, kuskohas vajadusel kokku saada ning asjaolu, et neis kohtades ei korraldatud pidevaid haaranguid, näitab juba iseenesest midagi. :)

5 kommentaari:

rameshwar ütles ...

See oli küll huvitav lugemine, aitäh. :)

Btw, kuna ma olen tagasihoidlik hapu näoga eestlane, ei saanud ma ometigi teises postituses niisama kiita, aga mainin hoopis siin joonealuselt ära, et mulle väga meeldis su lugu vanaisa majast. Väga mõnusa ja ladusa jutustamisstiiliga.

Rents

Ardi ütles ...

"Oli kriminaalne, enam ei ole, järelikult on ikkagi paha"-loogikale olen ma kasutanud kapitalistide vastunäidet. Ostan odavalt, müün kallilt, on tänase majanduse üks alustalasid. NSV ajal nimetati seda spekuleerimiseks ning see oli karistatav.

ancientboy ütles ...

rameshwar - Võta heaks! :)

Ardi - Just. Miski poolteist aastat tagasi kirjutasin ma niimoodi:

/.../ Nojah. Et tuletaks siis lihtsalt veelkord meelde, et mõlemad terminid [pederastia ja homofoobia] pärinevad algselt ju kreeka keelest. Pederastia tähendas (ning tähendab kaasaegsetes akadeemilistes ringkondades endiselt) täiskasvanud mehe ja teismelise poisi vahelist suhet. Asjaolu, et nõukogude ajupesu läbi teinud internetikommentaatorid seostavad selle sõna ENSV kriminaalkoodeksis kasutatud terminiga, on rohkem nende probleem.

Muide, see oli seesama kriminaalkoodeks, mille järgi oli näiteks ka välisvaluuta omamine kuritegu (karistuse rangus "valuutaoperatsioonide eeskirjade rikkumise" eest küündis surmanuhtluseni välja, sh. koos kogu vara konfiskeerimisega), eraettevõtjaliku tegevuse eest sai kuni viis aastat vanglat koos kogu vara konfiskeerimisega ning kaubandusvõrgust ostetud teraviljasaaduste (leib, tangud jne) söötmise eest loomadele või lindudele nägi koodeks ette kuni kolm aastat vanglat. Sealjuures sätestas koodeksi paragrahv 118 "Pederastia" nimetet tegevuse eest (sõna nõukaaegses tähenduses muidugi) maksimaalseks karistuseks "vaid" kaks aastat vabadusekaotust. Niipalju siis lühikese ja/või selektiivse mäluga inimestele meeldetuletuseks nõukogude seadusandluse hinnangutest erinevate "kuritegude" ühiskonnaohtlikuse kohta. /.../


:)

Ardi ütles ...

Täitsa võimalik, et minu särav mõttetera ongi ehk siitsamusest blogist pärit :)

zenbonbon ütles ...

OT:
Ancientboy, sina kindlasti tead, miks Glik oma uksed sulges. Jagad seda teadmist ehk teistelegi? :)
Mulle vähemalt tundub, et niisugune asi võiks ületada uudisekümnise?