06 detsember 2008

Interluudium

Vedisin end peale rasket tööpäeva (eksole, ega see pole naljaasi üheteistkümnest üheksani tarka nägu teha, sinna vahele aega varastades PÖFF'ilt läbi tormata ja pärast veel suppi sööma minna, mis summa summarum tähendas loomulikult mitte kõige karskemat laupäeva) koju ning kõik see lõppes sellega, et kaasa norskab praegu voodis ja mina küpsetan apelsinimaitselist vermutit (Cinzano Orancio) lonksates ahjus liha, mida lähitundidel arvatavasti mitte keegi sööma ei hakka. Küpsetan niisiis lihtsalt seepärast, et seda mitte raisku lasta.

Ja kui keegi suudaks mulle veenvalt ära seletada, miks ma täna varahommikul, ilma igasuguse nähtava põhjuseta, nägin unes ühte väga toredat kutti ühest väga ammusest minevikust, siis sellele võin vabalt pudeli korralikku veini välja teha. Kle U., sa võid selle ka ise saada kui sa viitsiks mulle märku anda, mille kuradi pärast sa ikkagi niimoodi üle aegade mentaaltasandil välja ilmusid? :)
---
Muidu. Eelmisel ööl sai lähiöid arvestades tehtud magamise rekord: kokku oma kuus tundi. Varasemad neli ööpäeva möödusid masohhistlikult hammast (õigemini küll poolt pead) valutades vahetevahel viie minuti kaupa tukkudes ning sellega tunduvalt väiksemaid ajaande unejumalanna altarile ohverdades. Ja kuna ma ei leidnud sahtlist üles oma hambatange, siis ei saanud ma ise hakata asjaga tegelema (meediku pojana ei olnud mul loomulikult vähimatki kahtlust, et ma sellega hakkama ei saaks) ning sundisin end eile varahommikul lõpuks end hambatohtrite juurde minema. Kus selgus siis, et mu loomulikust intelligentsist pärinev tarkus vedas mind alatult alt ja üldsegi mitte see hammas ei läinud loosi, mille väljakaksamist mina nõudsin, vaid hoopis üks teine. Ning kõige piinlikum on, et austet tohtriproual oli loomulikult õigus.

Vaat selline õpetlik lugu, mille peamine eesmärk on ärgitada kalleid lugejaid usaldama oma oraalsed kondikillud ikkagi professionaalide kätte ja ma ei pea siin silmas niivõrd hambahaldjaid. Nimelt hilisema hambumuse jäägi rikkalikkuse seisukohalt ei pruugi koduste käepäraste vahendite kasutamine amatöörstomatoloogide poolt anda just parimat tulemust.

Oh, ja päeva lause on loomulikult minu ja B. viljakas kultuurialases koostöös sündinud "Not the brightest angel in the box!".

2 kommentaari:

ct ütles ...

"Ja kuna ma ei leidnud sahtlist üles oma hambatange..."

*faints*

See juba üksnes KÕLAB valesti, halvasti.

Võrdl.: Kuna ma ei leidnud riidekapist üles oma kondisaagi, siis jäi jalg seekord amputeerimata ja hiljem tuli väja et see olekski vale jalg olnud...

ancientboy ütles ...

Muig. Selguse huvides peaks siis ehk täpsustama, et tegelikult läheb varem või hiljem see relikt, mis umbes 20 aasta eest veel hamba nime kandis, tulevikus niikuinii eemaldamisele. Nõnda, et midagi letaalset poleks ka selle väljakatkumine endaga kaasa toonud. Ja hambatangid on meil sahtlis alati olnud, nendega sai vanasti kui puhastatud pähkleid veel kusagil ei müüdud, sarapuu vilju katki kaksatud. :)