Umbes-täpselt viis sekundit pärast seda kui ma astusin läbi ühe ukseava, kostis selja tagant mürtsatus ja ragin. Ukse kohalt, nelja meetri kõrguselt lae alt oli põrandale sadanud ca meeter korda meeter nelikümmend mõõtudega, raskes tammeraamis õlimaal, mida ma kutsun tinglikult "Kurja vana naise portreeks". Maandudes täpselt nurga peale mis omakorda lõi raami lahtisteks liistudeks. Ma hästi ei taha mõeldagi kui suur auk mu peas praegu oleks kui see maalitud tädike oleks otsustanud oma langevarjuta vabalangemist mõned sekundid varem proovida...
24 juuli 2006
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar