Apetiit-hernes

Olude sunnil sõitsin rattaga esimest korda meie uues kohas (peaaegu linnast väljas) resideeruvasse kaubamajja. Ja endiselt pole mitte midagi muutunud. See tähendab, et mitte midagi pole võimalik osta. Täpselt nagu vanasti, isegi kleeplinti mida mul vaja oli, sain vaid kaks rulli. Ja palun koristage keegi need idioot-juhid, kes ei oska autoga sõita, tänavatelt ära. Mingil paarikilomeetrisel lõigul ja veerand tunni jooksul oli vähemalt kolm ohtlikku seisu. Grrr...

Tagasiteel Selverist läbi põigates tegin aga päeva avastuse ja õppisin ära uue sõna. Apetiit-hernes on siuke roheline herne moodi asi mida nad panevad muu köögiviljaga kallerdise sisse. Mis vahe sellel tavalise konservhernega on, mina ei saanudki aru aga hea tunne oli jälle törtsukese targemaks saada :D

Tänase päeva koduse menüü eripakkumine oli midagi gurmaanidele sobilikku: kartulipuder hakkliha ja... mustikakvargiga. Ei, mitte selle füüsikamaailmast pärit pisividina vaid saksamaise kohupiimalaadse ollusega. Eee... ma ütleks, et huvitav (ja igatahes söödav) kombinatsioon.

Ning päikeseprillidest sain lahti. Jälle. Lihtsalt kukkus heast peast üks joodetud vidin küljest ära. Krt, ma arvan, et need on viimase paari aasta jooksul vist kuuendad prillid mis mul on õnnestunud ära lõhkuda.