Weird science
Lavastaja: John Hughes
1985
http://imdb.com/title/tt0090305/
Kaks nohikust koolipoissi vajavad hädasti midagi, et oma sisemisest ebakindlusest jagu saada ja no loomulikult vajavad nad ka tüdrukut. Nii nad otsustavadki lüüa kaks kärbest ühe hoobiga ning loovad moodsat tehnoloogiat kasutades oma koduarvuti abil ühe Tõelise Naise. Noorte Frankensteinide mõningaseks üllatuseks ärkabki nende Lisa-nimeline looming ellu ja asub poiste elu otsustavalt ringi korraldama, hoides neil silma peal ning samal ajal pannes neid pidevalt olukordadesse, millest nad peavad omaenese tarkusega välja tulema. Tädi on poistele ühesõnaga selline kasvatusrobot, kes teeb senise tegemata töö ära kiirkorras.
Lisaks juba iseenesest ulmelisele arvutinaisele (teema, mida on üksjagu ekspluateeritud) virutab Hughes mõnuga ka teistest tolleaegsetest menuulmekatest, kasvõi vanemate äraolekul korraldatud suure peo ajal maja laiali lammutav Mad Maxi motogäng või sitapeast vanema venna (Bill Paxton) ootamatu alter ego, Star Wars'i äbarik ja laialivalguv elukas.
Ilmselt väärib küll märkimist ka asjaolu, et tegu on Robert Downey Jr. ühe esimese suurema ülesastumisega filmilinal, peaosalisteks olid aga hoopis Ilan Mitchell-Smith, kelle filmikarjäär jäi küll kahetsusväärselt lühikeseks ja kes on viimased paarkümmend aastat õpetanud erinevates Texase ülikoolides ajalugu ja inglise keelt, ning tuntud lapsalkohoolik Anthony Michael Hall (alustas padujoomist 13-aastaselt ja oli viis aastat hiljem nii põhjas kui olla saab, jättis siis aga joomise maha - väidetavalt on ta olnud kaine alates 1991. aastast), kes pärast segasevõitu aegu on kenasti tele- ja filmiparnassusele tagasi roninud. Lisa osatäitjaks on praegu viiekümne aastane omaaegne supermodell Kelly LeBrock, kelle filmikarjäär küll eriti suurt hoogu sisse ei saanud (kuigi ta üht-teist on aastate jooksul teinud), kuid kelle piltidega ajakirjade (ta on eelkõige Eileen Fordi esikaunitarina moode demonstreerinud vähemalt sajas ajakirjas) eest makstakse vahel oksjonitel kaunis ilusaid summasid. Muide, Kelly teine abikaasa, kellega tal on kolm last ja kellest ta praeguseks lahutatud on, oli Steven Seagal.
Võimalik, et see on kõige tobedam film üldse, mis noortekomöödiate kadunud vanameister iial ekraanile on toonud, samas oli seda isegi praegu üle vaadata täitsa mõnus ja itsitamaajav. Tähevarte Jabba halekoomilise paroodia selles olin ma aga üldse ära unustanud.
6/10
30 juuni 2010
Weird science (1985)
Hot tub time machine (2010)
Hot tub time machine
Lavastaja: Steve Pink
2010
http://imdb.com/title/tt1231587/
Mida teha siis, kui sa oled keskmises keskeas mees, kelle kunagised unistused on kõik lörri läinud? Kui su naine sind petab ja su soov tuntud muusikuks saada on taandunud rikkurite koerte tagumikest sinna sattunud võõrkehade eemaldamisele? Või kui su girlfriend sind maha jätab ja välja kolides poole su elamisest kaasa viib ning lisaks istub sul keldris üle kahekümnene õepoeg, kelle elu sisuks paistab olevat Second Life'is vangis istuda? Või kui sa oled nii ebaõnnestunud padualkohoolikust tegelane, et isegi su uhke enesetapukatse kukub haledalt läbi?
Sellisel juhul ei aita muu kui tuleb kogu see kamp kokku koguda ning saata talvespordikuurordisse vanu häid aegu meenutama. Ainult et kogu asula tundub üsna inimtühi ja räämas ning seda fiili, mis veerand sajandit varem, ei paista vähemalt esimesel õhtul kusagilt tulemas. Mis tähendab, et ainus loogiline käik on meestel end mullivannis pildituks juua.
Hommikul selgub, et asi ei ole siiski nii trööstitu kui see algul tundus, rahvast on mägedel liuglemas ja après ski kontsertidel aga meestele hakkab kogu asi kahtlaselt imelik ja deja vu'lik tunduma. Ja kui lõpuks on kahtlustele vaja kinnitust saada, siis mida teha, et kindlaks teha, ega nad viimati ometi tagasi kaheksakümnendatesse aastatesse sattunud pole? Muidugi, esimeselt ettejuhtuvalt tšikilt tuleb küsida, mis värvi on Michael Jackson. Ja et vastus on "Loomulikult must! Millest selline rumal küsimus?", siis on asi klaar, et tegu on aastaga 1986 ja mehed peavad uuesti oma toonaseid seiklusi läbi elama hakkama. Variatsioonidega teemale.
Ilmselt oli mul seda filmi vaadates puudu üks komponent, see on purjusolek. Või siis vähemalt eelmise õhtu purjusoleku järel vahel tekkiv õrn olemine ja väga palju naerda ei saanud. Muiata vahel küll. Aga muidu oli see selline laisa pühapäeva pärastlõuna veetmise film.
Ahjaa, Chevy Chase teenis oma filmist läbijalutamisega siia ühe lisapunkti. Ja Mötley Crüe "Home sweet home" on ka 25 aastat hiljem igati tegija moosirokiballaad.
6/10
Great planes. 747
Great planes: 747
Lavastaja: John Honey
?
IMDB - ?
Hiiglaslik Seven Forty Seven, olles esimene wide-body reaktiivmootoritega kommertslennuk, on kahtlemata üks maailma tsiviillennundust enim mõjutanud lennumasin ja tänu oma iseloomulikule kühmule ka üks äratuntavamaid. Pika ja põhjaliku ülevaate lennuki saamisloost annab oma intervjuus Malcolm Stamper, tolleaegne Boeingu aseboss, kes oli 747-projekti eest vastutav. Ta räägib sellest, kuidas lennuki projekteerimine sai 1964.a. alguse sõjatööstuse tellimusest uuele hiiglaslikule transpordilennukile, mille aga suutis nende hea konkurent aasta hiljem neilt madalama hinnapakkumisega üle lüüa ja kuidas pooleli olevat arendustööd otsustati ikkagi jätkata, orienteerides selle ringi tsiviillennundusele. Ja räägib sellestki, et kui poleks olnud 1965. a. käesurumisega kinnitatud aumeeste kokkulepet Boeingu presidendi William Allen'i ja Pan American'i juhi Juan Trippe'i vahel, millega viimane lubas osta esimese partii selleks ajaks veel vaid paberil eksisteerivaid 747-id, oleks Boeing ilmselt pankrotistunud.
Filmis näeb ka omaaegsete dokumentaalkaadritega illustreeritud kiirülevaadet Boeingu firma ajaloost alates selle asutamisest 1916. aastal, samuti näidatakse põgusalt Teise maailmasõja järel taevalaotuses uljalt seiklevate Boeingu lennukite suurimaid konkurente, andmaks ülevaadet 747 projekteerimise eel maailma lennunudusturul valitsevast olukorrast. Ning siis muidugi kuulus lennuk ise, alates peamiselt käsitsi tehtud joonistest kuni rohkem kui neljast ja poolest miljonist detailist koosneva pusle kokkupanekuni.
Projekteerimisel ja tuuletunnelikatsetustel kaaluti vahepeal ka tervenisti kahekorruselise reisijatesalongiga lennuki ehitamist (see oli siis pea 40 aastat enne A-380 turuletulekut!) aga lõpuks sellest loobuti ning jäädi praegu kasutusel oleva esiosa juurde. Kuigi aja jooksul pikendati ka ülemise teki pikkust märkimisväärselt, täielikult kahekorruseliseks see ikkagi ei muutunud.
Vahelduseks History Channeli ja National Geographicu juba ammu kommertsjuraks kätte ära läinud dokkidele on see üllatavalt asjalik, informatiivne ja ei tüüta vaatajat lõputute kordustega jutust või pildist. Ilmselt valminud kusagil 1990-ndate alguses ja arvatavasti suuresti Austraalia osalusel (kahtlaselt palju on Qantase lennukid kaadris ning lavastajagi on tasmaanlane) aga IMDB seda ei kajasta (tegu ei ole sääl andmebaasis figureeriva samanimelise sarjaga, mis keskendub sõjalennukitele) ja ma ei viitsinud väga põhjalikult veebis kaevata.
10/10
Jackass: The lost tapes (2009)
Lost worlds: Life in the balance (2001)
Lavastaja: -
2009 (salvestatud varem)
http://imdb.com/title/tt1600413/
Kunagiselt MTV Jackass'i box-set'ilt välja jäänud sketšid, millest enam-vähem ainus, mis suutis mind muigama panna, oli inimparve lugu. Aga mitte midagi poleks juhtunud ka siis, kui ma seda näinud poleks. Puhas jura ja totaalne ajaraisk.
1/10
Going postal (2010)
Going postal
Lavastaja: Jon Jones
2010
http://imdb.com/title/tt1219817/
Niiske von Lipwig on suurejoonelise haardega suli, kes ühel ilusal päeval leiab end võllas rippumas. Surmaga kohtumise asemel leiab ta end toibudes aga hoopistükkis Ankh-Morporki patriitsi juurest, kes annab talle valida kahe võimaluse vahel. Kas ta hakkab kõrge ülemusena taaselustama linna postkontorit (mis kättejõudnud klakside ajastul tundub pea kõigile väga rumala ideena) või läheb seekord juba lõplikult surma. Niiskel ei kulu just palju aega õige otsuse tegemiseks.
Raamatu (eesti keeles "Postiteenistus", Varrak 2009) teksti on jällegi tublisti muudetud aga kuna vanameister ise oli asja juures (muidugi teeb ta ka kohustusliku ekraanikülastuse, mängides filmi lõpupoole ühte postiljonidest), siis oli see kindlasti kooskõlastatud. Kuigi sarnaselt paljudele nurisejatele ei saa ka mina aru, miks Pratchett ühe oma vahimeeste-minisarja peategelase, libahundist seersant Angua kuju niimoodi ära lörtsida lasi. Seda enam, et antud loo puhul polnuks teda ka selleks paariks minutiks üldse vaja olnud ekraanile tarida.
Peategelaste valik on see-eest aga super. Hea küll, peaaegu. Rohkem monsensjöör Poirot'na tuntud David Suchet oli Niiske von Lipwig'i ohtliku vastase rollis koomiliselt naeruväärne ja närvihaiget vampiiri mänginu ajas oma karikatuursusega juba laginal naerma. Aga näiteks Lord Vetinari rollis on nüüd küll juba raske ette kujutada kedagi teist kui Charles Dance'i, täpselt sama lugu on ka Niiske ja ta südamedaami Adora Belle Dearheart'i (vastavalt siis Richard Coyle ja Claire Foy) ning veel paljude osatäitjatega.
Kolmanda (koos animatsioonidega küll juba kuuenda) Pratchetti adaptsiooni vaatamise järel võin mina küll öelda, et nad võiks sama tiimiga juba "Rahategu" filmima hakata. "Going postal" muide võeti suuresti üles Budapestis ja nagu tegijad ise on naernud, hoidsid nad selle kõigega kohutavalt raha kokku, sest paljude dekoratsioonide ehitamine jäi ära, kuna nad leidsid juba olemasolevatest, sajanditevanustest hoonetest vajalikud ruumid, keldrid ja koridorid. Nii et väike stardikapital peaks olemas olema.
Jah. See oli nüüd küll üks mõnusalt veedetud kolm tundi. Igatahes.
9/10
28 juuni 2010
Erektsiooniprobleemid? Momentaalne abi banaaniviagralt.
Viagra tootjal Pfizeril on taaskord lihtne lahendus erektsiooniprobleemidele. Pista aga sõrm august läbi ja voila! ongi olemas.
Hää küll, tegelikult on lugu selline, et kuna otsene retseptiravimite reklaam on Korea massimeedias (TV jne) keelatud, siis tuli arstirohugigant seal välja selliste kelmikate lehvikutega.
Banaaniks on nad juba seega läinud, nüüd jääme huviga ootama, mida nad pähklitega ette võtavad.
26 juuni 2010
Krull (1983)
Krull (1983)
Lavastaja: Peter Yates
21983
http://imdb.com/title/tt0085811/
On üks planeet, mida tasapisi vallutab oma basaldirahnu kujulises tähelaevas resideeruv satika sugulasest koletis. On kaks vaenutsevat kuningriiki. On üks kuningatütar, kes tahab abielluda selle teise kuninga troonipärijaga ning ühendada jõud, et ühiselt tulnuka vastu võitlusesse astuda. Mis muidugi noorte kuningatest isadele mitte üks põrm ei meeldi. Ja lisaks on ka üks iidne ettekuulutus.
Pulmad tulevad vanade torisejate kiuste ja prints ning printsess elaksid õnnelikult siiani ning arvatavasti ka aegade lõpuni kui need va pahad tegelased pulmatseremoonia ajal lossi sisse ei murraks ning peale printsessi röövimist (satika sugulane on otsustanud naisest hoopis enda kuninganna teha) kõiki peale printsi maha ei koksaks. Ja nagu lõpuks ikka selgub, oli see nokauti löödud printsi suunas kontrolllasu tegemata jätmine suur viga, sest loomulikult saab mees endale ravitseja, mentori ja guru (kõik ühes isikus), kes hakkab värsket kuningat tolle kättemaksuteel juhendama.
Muidugi satuvad nad oma raskel teekonnal jälle satika sugulase alluvate peale, kes hakkavad taas möllama oma (ilmselt) laserpüsside ning piikide ristsugutisega, mängu tuuakse kükloobid, röövlid (ei, kellegi nimi ei olnud Ali Baba), pimedad oraaklid, äpardunud võlurid, kujumuutjad, Jõuluvana punaninaliste põhjapõtrade moodi üle taeva kihutavad, sõna otseses mõttes tulised ratsanikud ning vahepeal isegi keset hiiglaslikku ja surmavat ämblikuvõrku Rapuntslina elav Lesk. Kui nad oleks siia mahutanud veel ükssarved, lohed, basiliski ja paar haldjat, olekski pea kõik fantasy rassid esindatud olnud.
Veel üks omaaegne hittfilm, mis on ajale alla andnud. Plusspunktid lähevad tegijatele mõne ilusa maastikuvõtte (seekord filmitud veel mitte Uus-Meremaal vaid Itaalia Alpides ning Kanaaride Lanzarotel) ja "kosmoselaeva" ajuvabalt sürreaalse sisekujunduse eest. Kui veel lisada asjaolu, et mitmele hilisemale tuntud nimele (nt. Todd Carty, Liam Neeson, Robbie Coltrane) oli see kas päris esimene või vähemalt üks esimesi osalemisi Hollywoodi suurprojektis, siis saabki kiitmist vääriv otsa.
3/10
18 juuni 2010
Lost worlds: Life in the balance (2001)
Lost worlds: Life in the balance (2001)
Lavastaja: Bayley Silleck
2001
http://imdb.com/title/tt0264809/
Pea kümme aastat tagasi IMAX-kinode jaoks üles võetud dokumentaal, mis alguses üritab arutleda ajaloole tuginedes (konkreetselt siis Ladina-Ameerika kunagiste indiaanilinnade näitel) teemal "kas meie tänased metropolid on püsivamad kui kasvõi näiteks Macchu Picchu" ja lõpuks viiakse vaataja Venetsueela tepui'dele ("lauamägedele"), sealhulgas ka neist ehk kuulsaimale, Auyantepui'le, mis on tuntud eelkõige maailma kõrgeima, Angeli joa "kodukohana." Et mul selle viimase suhtes on mingi seletamatu sõltuvus, siis lootsin ma ka filmist leida rohkem infot platoo kohta aga võta näpust. Peale ehk kokku mõni minut kestnud kaadrite helikopterilennust, teist sama palju kestnud pildist pilvedesse mattunud platool telgi püstitamisest ning veidi ka sealse fauna ja floora esitamisest ei olnud siin midagi põnevat. No ja üks Angeli joa poole ja suunas tehtud kaamerasõit oli küll ju kah.
Ei aidanud ka Harrison Fordi palkamine kaadritaguseks jutuvestjaks, tegu on ikka kaunis mõttetu filmitükiga, mis esiteks ei suutnud otsustada, mis asi ta täpselt nüüd olla tahab ja teiseks oli formaadijärgsed minutid suurest täidetud sõna otseses mõttes igavate kaadritega. Eriti veel tänapäeval, mil meid on ära hellitanud kasvõi BBC "Planet Earth" aga ilmselt kehtis see juba ka 2001. a., mil isegi IMAX-kinodes jooksis ikka palju asisemaid loodusfilme. Lisaks kõigele on tavaformaati muundamisel jäänud siia sisse ka Imax'ilt DVD-le liikuva pildi tüüphäda. Kumeraks kiskuvad pildiservad. Fuih!
2/10
15 juuni 2010
Stephen Fry on Wagner (BBC Four, 2010)
Stephen Fry on Wagner
Lavastaja: Patrick McGrady
2010
http://imdb.com/title/tt1662545/
Seekord on Stephen Fry ette võtnud sissevaate iseenda maailma. Koolipoisina pooljuhuslikult Wagneri muusikat kuulama sattunud ning sellesse lootusetult armunud fänn on pidanud kogu oma edasise elu üritama ühitada enda lemmikmuusikat ning selle autorit, kaunis vastuolulist heliloojat.
Fry käib läbi kogu tavapärase negatiivsuse, milles Wagnerit ikka ja jälle süüdistatakse. Peamiselt siis Hitleri lemmikheliloojaks olemine (milles Wagnerit, kes suri kuus aastat enne füüreri sündi, nüüd küll kuidagi süüdistada ei saa) ja siis ta omaaegsed tugevalt antisemiitlikud üleskutsed (mis üsna ühtse veendumuse järgi olid suuresti tingitud ta rivaliteedist temast edukamate, juutidest heliloojate Felix Mendelssoh'in ja Giacomo Meyerbeer'iga ja mis Fry'le, kelle ema oli juut ning kelle emapoolne tädi ning veel mõned sugulased surid Auschwitzis, on veel eriti keeruline teema), mida on lausa peetud natside ideoloogia alustaladeks. Põgusalt peatutakse ka Wagneri ärialasel saamatusel, kus ta mitu korda (nt. Köningsbergis ja Riias) suudab enda kätte usaldatud teatrid pankrotti ajada ning on sunnitud põgenema ja sisuliselt maapaos elama. Kuni värskelt võimule saanud baieri muinasjutukuningas Ludwig II (jah, seesama, kes ehitas Neuschwansteini lossi ning veel enne selle lõplikku valmimist senini segastel asjaoludel järve uppus) Wagneri enda eestkoste alla võttis ning talle lõpuks "päris omaenda" teatri loomiseks Bayreuth'is võimalused loob.
Fry käib muuses loomulikult ka palverännakul Bayreuth'is Wagneri festivalil, külastab Peterburi Maria teatrit, et vaadata modernset versiooni Wagneri ooperist ning lõpuks läheb istub ja mõtiskleb elu keerkäikude üle Nürnbergis samal tribüünil, kus Hitler omal ajal hiidparaade vastu võttis.
Vahepeal mängitakse ka Wagneri muusikat. Küll näidatakse prooviperioodi enne Wagneri festivali, küll organiseeritakse Fry (ja BBC vaatajate) jaoks ühe teose esmaettekande reproduktsioon, küll saab Fry ise veidi mängida Steinway poolt spetsiaalselt Wagneri jaoks loodud klaveril. Või no õigupoolest võtab ta sellel küll vaid kuulsa "Tristani akordi" ning kui professionaalne pianist on terve "Tristani ja Isolde" ette klõbistanud, lööb ka viimase noodi. Kuigi ta on oma muusikalise ebajumala aura juuresolekust ilmselt nii erutatud, et lööb esimese hooga selle viimase noodigi valesti. :) Üldse on ta eriti Bayreuthis viibides täpselt nagu väike laps kommipoes. Tõeline fänn!
Sümpaatne, huvitav ja informatiivne dokumentaal ja olles nüüdseks ära vaadanud päris mitut dokki, kus Fry tegev on olnud, peab ütlema, et minu jaoks kipub selle mehe juuresolek ka selles vallas küll juba omamoodi kvaliteedimärgiks kujunema.
9/10
11 juuni 2010
Poisid ja maod
Londonis baseeruv (peamiselt moe-) fotograaf Jean-Francois Carly on valmis saanud seeria poistest, kelle ihukateteks ja aksessuaarideks on roomavad elukad.
03 juuni 2010
Tsiteerin Wild'i: Päästkem moraal ja importigem radikaalseid moslemeid
Wild kirjutas oma blogis niimoodi:
Päästkem moraal ja importigem radikaalseid moslemeid
Neljapäev, 03 Juuni 2010 05:44Tõnu Lehtsaar: Homoideoloogiast parempoolse pilguga
"Kommunistid kadusid meie seast imeväel, kui muutus ühiskond. Võib-olla lahendab homoküsimuse islamirevolutsioon. "Ši-iite Iraanist ja miks mitte ka Saudi-Araabiast (mõlemas riigis + veel viies kehtib homoseksuaalidele surmanuhtlus) võiks paluda siia ümber asuda.
Islam, siis islam, aga kas pedede kraana otsa tõmbamine tasuks ära õllest, sealihast, pornost, jõuludest, laenuintressidest ja peldikupaberist loobumise? Midagi saab muidugi juurde ka - ämmasid.
Ei kõla eriti hea diilina, aga noh, maitse ja eelistuste asi nagu ikka.
ancientboy kirjutab alla.
Lisaks oleks rammusalt rõõsal Herr Lehtsaarel ilmselt tagumine aeg koraani jutlustamisele ümber orienteeruda, et ikka õigeks ajaks võitjate paati jõuda ning mitte end koos homodega sääl kraana noka otsas kõlkumas leida.