Eile, 24. veebruaril 2012. a.

1. Hommikukohv ja -saiake Pirukatädi juures. - Tehtud.

Sõin üle aastate nende martsipanikooki (jätkuvalt imehea, eriti kui harva saab :) ) ning itsitasin, et nad on igaks juhuks juba valmistunud selleks, et müümata jäävaid kooke saaks kasutada ka naistepäeval, sest kui sealt see rahvusromantiliselt sinine suhkrulill pealt ära võtta, siis selle alla oli kenasti kreemiga kirjutatud number "8". Lõpuks me küll leidsime, et ehk mul oli lihtsalt kook valepidi ees ja tegelikult pidi see sümboliseerima Eesti Vabariigi lõpmatust. :P

2. Mõttehetke jälgimine mittevapside* ausamba juures. - Tehtud.
Veider oli see kui osa rahvast kirikuõpetaja loetud palve peale plaksutama kukkus.

3. Mälestushetk ja meie mitmeliikmelise delegatsiooni poolt nelkide asetamine varalahkunud kohviku juures selle sünniaastapäeval. Punast vapia ei hakanud lörtsi ja sopa sisse maha panema kuid juures viibisid orkestripoisid suure trummi ning pasunaga ja meediaväljaande fotograaf. - Tehtud.

4. Suund: Firma. Tähtpäeva pidulikuma osa puhul pudelike keskpäevast proseccot, mille oli "noortele ja wanadele ihho ja waimu kosutuseks wälja annud" Dogarina. - Tehtud.

5. Kaubandusvõrgu külastus. - Tehtud.

6. Paar transportreisi marsruudil kodu-Firma-kodu. - Tehtud.

7. Kogunemine Firmasse ja valmistumine õhtuseks napsi- ja klatšiürituseks. - Tehtud.

8. Viinadegusteerimine. Menüüs oli 6 erinevat eksootilisemapoolset viina (ilmselt sai kõigi lemmikuks kaunis ootamatult Smirnoffi laimiviin ja teiseks vist jäi leedukate rukkiviin, mida oli maitsestatud rukkileiva essentsiga) ja külalisesinejatena sake, Transilvaania ploomisamakas ning kiivalt saladuses hoitud retsepti järgi ühes koduses viinaköögis valminud pohlanaps. Lisaks ilmselt maailma parimad hapukurgid meega ning soolaseened. Pluss veel mõned kokteilid. - Tehtud.

9. Ilvese täiesti mõttetu** kõne kuulamine. - Tehtud.

10. Pingviinide paraadi vaatamine. - Tehtud.
Oli igavapoolne. Uus heerold tekitas veidi elevust oma hääldusprobleemidega aga lõpuks suutis ta isegi kaunis keerulised väljamaa nimed enam-vähem talutavalt välja öelda ning päeva hittideks jäidki "Rain Rodžimannus" ning see kui ta kellegi daami eesnime segamini ajas ning saatuse tahtel sai see proua nüüd endale topeltnime stiilis "Maie... eee... Meeli". Me saime natuke aega vaielda teemal "kas protokoll on koll või ei ole", s.t. kas ikka peab vastuvõtule jätkuvalt kaasa vedama alaealisi lapsi, vanaisasid, ristipoegi või täiesti suvalisi tuttavaid, et mitte öelda nooremaid kahejalgseid aksessuaare, kes hoolimata aastatepikkusest pingutusest endale ise vastuvõtu kutset pole suutnud välja nihverdada***.
Ma ironiseerisin, et see tuletab osaliselt meelde sajanditaguseid noorte inimeste "seltskonda toomise" üritusi, kus salongides esitleti juba vanade salongikalade kriitilise ning hindava pilgu all uusi potentsiaalseid seltskonnalõvisid või lihtsalt "värsket liha".

11. Peale südaööd praktiliselt kainena koju uisutamine. Tehtud.
_____
* - ühe provintsiajalehe hiljutise juhtkirja arvates on Eestis mitte Vabadussõjas langenute mälestuseks püstitatud vaid hoopis vabadussõdalaste (s.o. vapside) ausambad...
** - asjaolu, et ta osa sellest, mida me kõik niigi juba pikka aega teame, lõpuks "Vanemuise" lavalt maha ütles, ei muuda midagi. Eriti kui vaadata Liive irvitavat nägu samal ajal kui Ilves "Eesti Energiale" kergelt ata-ata tegi.
*** - ennetades igatsorti põnevaid süüdistusi võin ma ju sama hästi ka kohe tunnistada, et see on lihtsalt puhas kadedus, mis minus räägib, sest nädsa, ma pole end isegi veel mitte selliseks aksessuaariks suutnud nihverdada... :)