Inkheart (2008)

Inkheart
Lavastaja: Iain Softley
2008
http://imdb.com/title/tt0494238/

Taaskord oli täiesti selge, et ma lihtsalt pean vaatama filmi, kus üheks peaosaliseks on Brendan Fraser ning teemaks raamatutriloogia esimesel osal põhinev fantasy-seiklus. Takkapihta on muidugi ka lugu ise äärmiselt intrigeeriv: kui teatud andega, nn. "hõbekeelega" inimesed mingit raamatut valjusti ette loevad, saab sinna kirja pandu käegakatsutavaks reaalsuseks.

On juba kombeks saanud, et noortele inimestele mõeldud fantaasiakirjandust kiputakse automaatselt maha tegema, kusjuures paljud materdajad pole ise just väga tihti mõnda seesugust raamatut kättegi võtnud ning veel vähem lugenud. Mina vahel loen (tänavustest leidudest seni parim on jätkuvalt Artemis Fowl'i seeria ning muidugi Coraline) ja peaaegu alati vaatan ka selleteemalisi filme ning pole nad ühti nii halvad kui traditsiooniline eelarvamus väita püüab. Hea küll, "Inkheart'i" triloogiat olen ma seni küll ainult kusagil poes sirvinud aga soodsa võimaluse tekkides soetaks sellegi endale lugemiseks.

Cornelia Funke oli selleks ajaks juba rahvusvaheliselt tuntud saksa kirjanikuproua, kui ta 2003. a. oma Tintenherz'i avaldas. Raamat jutustab 12-aastasest tüdrukust, kes ühel päeval avastab, et ta raamatuköitjast isa on aastaid varjanud oma saladust ja siis läheb mölluks. Omamoodi huvitav seos hilisema filmiga on selles, et peale ingliskeelse tõlke ilmumist saatis Funke ühe pühendusega autorieksemplari Brendan Fraser'ile, tänades teda inspiratsiooni eest Mortimer "Hõbekeele" tegelaskuju loomisel. Fresar'il polnud kõige õrnematki aimu, mis tädi see selline on, kes teda raamatutega pommitab ja alles guugeldamine andis talle teadmise, et tegu on täiesti tuntud ja tunnustatud kirjanikuga.

Niisiis on raamat armastatud ja müüb ikka veel nii mis mühiseb. Filmiga on lood aga natuke keerulisemad. Võib-olla on asi selles, et rohkem kui pooletuhandeleheküljeline romaan mahutati vägisi tunni ja kolmveerandi sisse ning see siis stoorist tulenevalt veel ka rohke digiefektisoustiga üle valati? Äktšionit ju nagu oli, lugu oli kah aga midagi jäi puudu. Ehk oli tegu lihtsalt üleprodutseerimisega, filmi klopsiti ju kokku lausa mitu aastat?

Helen Mirren pahura raamatukoina oli muidugi võrratu ja väärib omaette äramärkimist, nagu ka Paul Bettany (kes enam-vähem alati varastab show kui ta ekraanile ilmub) ja mõned pahalased (kelle nimed ma olen sujuvalt suutnud praeguseks ära unustada - igatahes ei mõtle ma kodanik Serkis't, kes oli seekord kaunikesti ühe kahemõõtmelise pappnuku moodi) esitasid samuti väga toredaid karaktereid aga sellega see ka piirdub. Tahaks loota, et triloogia teine osa suudab ekraanile jõudes (igatahes on New York Times Inkspell'i tegemise juba jõudnud välja kuulutada) tavapäraseid kaanoneid murda ning saab üllatuslikult olema parem kui esimene.

Nääh, vaevalt küll...

5/10

Zorro, the gay blade (1981)

Zorro, the gay blade
Lavastaja: Peter Medak
1981
http://imdb.com/title/tt0083366/

Legendi Zorrost teavad ju kõik. Seda aga, et sel mõõga-, maski- ja keebikangelasel üle-eelmise sajandi keskpaiku ka briti kroonile alluvas mereväes teeninud geist kaksikvend oli, nii paljud enam ei tea. George Hamilton õnneks teab ja näitab kenasti, mismoodi vend vennale vaeste kaitsmise raskes töös vajadusel ülla abikäe ulatab. Noh, muidu ei saakski keegi üldse aru, et tegu on mitme mehega aga sel va kaksikvennal on mõnevõrra kummaline maitse. Nimelt on ta veendunud, et veidi värvi teeb Zorro traditsioonilisele kostüümile ainult head ja nii ilmub ta rõhutute eest võitlema küll sarlakpunases, küll leherohelises ja vahel isegi kuldses keebis. Koos nende keepide juurde kuuluvate toon-toonis aksessuaaridega muidugi.

Õigupoolest oli mul algul mõte, et tegu on sama filmiga, mis kunagi seitsmekümnendate lõpus või kaheksakümnendate alguses meiegi kinodes jooksis. Noh, see homoteema on siin ju selline, et pisukeste tsensuurikääridega oleks saanud selle nõnda välja võtta, et ainult väga terased vaatajad oleksid asjale pihta saanud. Aga hiljem hakkasin mõtlema, et tõenäoliselt sai see film esiteks natuke liiga hilja valmis ning teiseks oli rahvusvahelise imperialismi peamise kantsi filmide näitamisega Nõukogude Eestis just nii nagu sellega oli. See tähendab, et eriti ei olnud. Pigem võib see omaaegne, väga ähmaseid mälupilte (ja omal ajal meie klassis oma paarinädalast kõikematvat Zorro-vaimustust) tekitanud film olla hoopis itaallaste 1975. a. versioon Alain Delon'iga peaosas? Ehk siis kui toosamune ette jääb, siis peaks sedagi kaema.

Aga see selleks, siinne "lõbusa tera" Zorro-film oli kah igavesti koomiline. Dialoogikirjutajad olid natuke rohkem kui natuke vaeva näinud ja kaunis ilusaid pärle oli tekstis üsna tihti.* Siia juurde veel kohati ikka üsna absurdseks kiskuv story-line (no kohe filmi alguses näiteks sõidab Diego hobuvankriga Madriidist otse San Francisco'sse Californias, Diego traditsiooniliselt tumma teenri Paco üks põhitegevusi on peremehele sellele saabunud kirjade ettelugemine... eee... ette etlemine? jne jne) ja tulemuseks on mulle üsnagi mokkamööda omaaegne farss.

8/10
___
* näiteks:
Florinda: [rääkides oma abikaasast] Do you know he only makes love to me 12 times a year?
Don Diego: Well, once a month is not so bad.
Florinda: No, he makes love to me 12 times in one night and then, zip, nothing!

või:
Don Diego Vega: If I give my lands to the people, where are we going to live?
Charlotte Taylor Wilson: Boston!
Don Diego Vega: Boston?
Charlotte Taylor Wilson: Yes! It is the only civilized city. They have the best art, the best music...
Don Diego Vega: You have to been kidding me... I was in Boston for a week, and I never heard a decent Mariachi playing

või:
...

Burger (et sändvitšil üksi igav poleks)

Kümme aastat varem - 20/09/99 - 26/09/99

ancientboy's weekly notes. 20/09/99 - 26/09/99.

Began as a laughing marathon. After centuries I met Aleks, a guy from my childhood, again. Didn't heard much about him for fifteen years at least but as I learned, this is not surprising as he's living in Amsterdam since 1989. Now he decided to come back for a while and watch how we live here in Estonia without him. All I can say is, that life with this clown in same town is much more fun than without!

Against wishes of Raingods the house is under the roof at last. And all the paperwork is ready too, so it looks like we still will got our licence for renovating before the renovating is actually finished. Bureaucracy! If anybody knows a good method how to fight against them, feel free to share it with me.

Friday I had a chance to buy an album, full of old (ca 1900-1925) real photo post cards, mostly showing young half-naked men in action. Never before got so many cards from one place for my own collection, somebody had done very good job in the past!

He wolf! :)

Sändvitš

Lõpuks ometi on mu elukohajärgse kohviku tütarlapsed läbi lugenud tervisliku toitumise aluste käsiraamatu ning samas hakanud ka klientidele individuaalselt lähenema. Täna oma tavapärast kana-sellerisalatiga sändvitši sööma minnes leidsin, et neiu S. (koostöös neiu K.-ga) oli spetsiaalselt minu dietoloogilisi vajadusi arvestades mulle ilmselt tugeva suurendusega luubi all valmis nikerdanud ööpäevast kalorinormi katva portsjoni.


Ja kuigi ma olen sellisest eripakkumisest südamepõhjani liigutatud, valmistab mõningat meelehärmi siiski asjaolu, et teised kliendid said natuke* suuremaid portsjone. :)
_________
* OK, tegelikult ikka KÜMNETES KORDADES suuremaid...

Geiteemalised vuudised*

1. Poolas sai mingi tädike trahvi selle eest, et ta korduvalt ja järjekindlalt enda naabruses elavat gay-paari verbaalselt solvas. Riigi loodeosas elav 44-aastane Anna S. peab nüüd kohtuotsuse järgi maksma kopsaka, viieteistkümne tuhande zloti (ca 56'550 krooni) suuruse summa valuraha selle eest, et ta Ryszard Giersz'i ja tema elukaaslast Tomasz't avalikult halvustavate väljenditega tituleeris. (via BBC)

2. Harry Potter annetas suure summa raha fondile, mis tegeleb LGBTQ-noorte enesetappude ennetamisega. Daniel Radcliffe, kes on varemgi korduvalt oma intervjuudes avaldanud sellistele ettevõtmistele toetust, astus nüüd oma annetusega ühenduse 'The Trevor Project's Circle of Hope' liikmeks. Ühendusse kuuluvad võtmeannetajad, kelle ressurssidest on The Trevor Project juba kümme aastat jaganud informatsiooni ning muuseas hoidnud ülal ka näiteks ööpäevaringset kriisitelefoni.

Daniel Radcliffe ütles asjakohases intervjuus, et "it's extremely distressing to consider that in 2009 suicide is a top three killer of young people, and it's truly devastating to learn that LGBTQ youth are up to four times more likely to attempt suicide than their heterosexual peers. I deeply hope my support can raise the organization's visibility so even more despondent youth become aware of The Trevor Helpline's highly trained counselors and Trevor's many other resources. It's vitally important that young people understand they are not alone and, perhaps even more important, that their young lives have real value." (via The Trevor Project)

3. USA kõrgeima tsiviilautasu, Vabaduse medali said tänavu teiste seas ka Harvey Milk, Billie Jean King ja Edward M. Kennedy. Esimene neist tänu hiljuti valminud filmile ilmselt tutvustamist ei vaja, King on endine profitennisist ja esireket ning üks esimesi kapist väljas lesbisid suures spordis, JFK senaatorist noorem vend võitles kogu oma elu paljude muude asjade seas ka erinevate inimeste võrdsete õiguste eest. Presidendipaar andis 16 Medal of Freedom'it üle eelmise kuu keskel. (via Guardian)
_____________
* Sõna vuudised kuulub loomulikult keeleuuendamise valdkonda ja tähendab vanu uudiseid. :)

Wired ja tänavused tosin maailma muutvat ideed

Jep, nagu ikka, on Wired ka tänavu välja pakkumas ideid, mis võiksid maailma muuta. Hea küll, eelkõige siiski USA-d aga sellega koos kahtlemata ka kogu maailma. Ja kuigi Marek (ja võimalik, et veel nii mõnigi teine) neist juba kirjutas, ei tee küll küllale liiga.

Niisiis, daamid ja härrad, tosin viisi, mismoodi meie praegust allakäiguspiraalil liugu laskvat maailma uuesti redelist üles rühkima panna:

1. Luua riiklikul tasandil küberrünnakrühmlased. Ja seda ka tunnistada, sest mina küll ei usu, et sellega juba ammu ei tegeletaks. Laiemate hulkade kaasamine võiks anda aga tõenäoliselt "pahade" vastu võitlemisel paremaid tulemusi. Eksole, me kõik ju mäletame filme "Revenge of the nerds"

2. Seni lootusetuteks autsaideriteks peetud autistite töölerakendamine. Näiteks IT-vallas, mis vähemalt taani ettevõtja arvates oleks väga kasulik ettevõtmine. Mees muide ei kahtleks ka omaenda autistist poega raskele progejate orjatööle rakendamast.

3. Inimeste kloonimisele rohelise tule andmine. Tugevaimaks pooltargumendiks fakt, et identsed kaksikud on ju põhimõtteliselt samasugused kloonid ja nende puhul pole üldjuhul ju märgata nagu mingeid ebainimlikkuse ilminguid. Kuigi mina vähemalt ei saa aru, kuhu kurat nad need inimesed siin planeedil veel panevad, kui nad neid lausa tööstuslikult juurde tootma hakkavad.

4. Surmale tünga tegemine. Keski (ei, mitte Keskerakonna) analüütik, Ralph Keeney on välja uurinud, et saja aastaga on inimeste endi valikutest (suitsetamine, ülesöömine, AIDSi ajastul ilma kondoomita seksimine jne jne) tingitud surmade arv tõusnud umbes kümme korda. Keeney tehtud uuring näitas, et kui aastal 1900 oli eelmainitud põhjustel surnud inimesi 15-64 aastaste seas 5 protsenti, siis sada aastat hiljem oli see number juba 55 protsenti. Ehk siis võiksid inimesed veidi rohkem oma käitumiste peale mõelda ja kaaluda, kas näiteks selle kolm sekundi võitmine, mis kulub turvavöö kinnitamisele, on väärt võimalikku fataalset lõppu?

5. Lõpetada Aafrikale (loe: Aafrika türannidele) abi andmine. Sest see ei jõua kunagi korrumpeerunud isevalitsejate kaukast kaugemale ja nood kindlustavad selle abil vaid oma võimu ning abi tegelikult vajavateni ei jõua kunagi nisuivakestki. Sõltumata sellest, kui palju triljoneid sinna veel pumbata.

6. Tühjendada vanglad. Norrast tuleb korralikult põhjendatud ettepanek drastiliselt vähendada praegust praktikat, kus vanglad on täis mittevägivaldseid, nn. kuritegusid (ettepaneku autor kasutaks neil juhtudel pigem terminit "soovimatud teod" - näiteks kui mingi naga näppab kellegi taskust rahakoti, on see praegu kuritegu, kui seesama naga virutab raha omaenda vanemate tagant, on see äkki hoopis perekonna siseasi...) sooritanud isikuid, mis näiteks USA maksumaksjale läheb maksma 22 tuhat dollarit iga kinnipeetu kohta aastas. Muide, "Vabaduse maal" on maailma kõige rohkem vange elanike arvu kohta. Selles suudab ta juba isegi Venemaad ületada...

7. Slummide ja getode säilitamine. OK, see kõlab pealtnäha räigelt ja küüniliselt (vähemalt neile, kes neid kohti oma silmaga näinud on) aga idee on, et tegemist on loomuliku võitluskeskkonnaga, kuskohast väljuvad tugevamad ja nutikamad. Need on omamoodi inimtõuaretuse katsepolügoonid ja sealt edasi liikujatest on laiemas perspektiivis kasu kogu inimkonnale. Näiteks Kaplinna ümbritsevate karbikülade puhul nägin ma seda oma silmaga. Kogu Mustast Aafrikast voolab sinna kokku sadu tuhandeid (kui mitte miljoneid) inimesi ja kuigi Kaplinn on jätkuvalt üks maailma tänuväärsemaid praktiseerimiskohti kuuli-, torke- ja lõikehaavu ravivatele kirurgidele (tegelikult ei tea keegi, kui palju seal slummides inimesi elab ja kui aastas mõned sajad või tuhanded jäävadki kadunuks, ei lähe see enamasti kellegile suurt korda), on sealne edasiliikumine selgelt näha. Nagu meie sealne autojuht rääkis, võivad need, kes endale karbikülades juba kindla peaaluse leidnud on, end esimeste suurte sammude puhul kogukonna hierarhias tõusmisel õnnitleda. Kui nad veel mingi aja pärast linnas tööd suudavad saada ja end oma papp- ja vineerkastidest osmikutest välja murravad, on tegu väga kõvade tegijatega. Või siis kriminaalidega aga viimaste karjäär ei pidavat üldiselt väga kaua kestma, selle eest hoolitsevad juba teised nendesugused. Meie sealoleku ajal visati üks selline näiteks kilomeetri kõrguselt Lauamäelt lihtsalt alla ja et tegu oli isegi sealses keskkonnas üsna ebatavalise juhtumiga, siis pasundasid sellest pea kõikide ajalehtede esiküljed.

8. USA profispordi reorganiseerimine. Et see teema jätab mind täiesti ükskõikseks, siis ei viitsi ma seda isegi kommenteerida.

9. Eutanaasia legaliseerimine. Sellest on tegelikult juba niipalju räägitud, et ka siin pole enam midagi juurde seletada.

10. Haiguslugude avalikustamine. Ettepaneku autori sõnul sureb meditsiinilise info kehva liikumise tõttu USA-s igal aastal sama palju inimesi kui nad kaotasid kogu Vietnami sõjas. Ametlik põhjendus on muidugi privaatsuse kaitsmine aga samas on olukord nii absurdne, et ka patsient ise ei saa enda tervikliku haiguslooga tutvuda, rääkimata siis kolmandatest isikutest. Kuigi ettepanek põhineb USA andmetel, on sarnane seis ka meil. Või meil on asi tegelikult hullemgi, sest kõiki meie e-haiguslugusid saavad lugeda kõik vastava loa omanikud ja mina ei riskiks küll kihla vedada, et kusagil juba ei rända kopsakad andmebaasid, kus sees ka näiteks fakt, et mul lapsepõlves keskkõrvapõletik oli. Või et kunagise naabritüdruku sandistas purjus peaga opereerima tulnud, muidu nii respekteeritud kirurg.

11. Riskimine. Muidugi nutikalt ja mõistlikkuse piirides. On tõestatud, et inimesed, kes elavad kontrollitult ohtlikku elu, on üldkokkuvõttes õnnelikumad ja ka edukamad. Eksole, vaata või "Jackassi" hullusid kuigi vähemalt nemad on minu meelest selle pideva noateral käimisega juba end mõnevõrra veristanud...

Kindlasti ei ole tark riskida, süües näiteks munasalatit, mis on vedelenud terve päeva palava päikese käes kuid süüa fugu'ga sushit mõnes Yokohama elitaarsemas restoranis võib olla just see, mis elule vunki juurde annab. Noh, vähemalt siis kui see seda kala puhastamisel juhtunud mõne ettenägematu apsaka tõttu just ära ei võta. :)

12. USA kaitsekulutuste vähendamine. Tegelikult on ajakirjas igavene pikk ja iseenesest täiesti huvitav jutt Robert Gates'iga aga saame näha kuidas see kenna roosamanna ka tegelikkuses teoks saab. Alguses on ju kõik uued mehed ilusat juttu ajanud. :)

Marillion - Hard as love (Acoustic version from L=M, 2009)

Kümme aastat varem - 13/09/99 - 19/09/99

ancientboy's weekly notes. 13/09/99 - 19/09/99.

A week, full of nothing. Only brighter moment was a week-end when I was on my way back home from Pärnu and met accidentally good old friend of mine. He came back from Tallinn where he had some business conference and to my big surprise he had one of his bloodiest enemies in his car. I happen to know both of them and I had listened plenty of monologues about how bad other is plus more of that kind stories, they have against each other. And now they were like lovebirds on the wire, drinking coffee and having very sweet conversation...

This gave me a push to think about the "keep smiling" attitude. I am not very sure that this part of our civilization is something we have to be proud of. You have a nice talk with somebody and as soon as you turn your back, he or she might use the knife.

Rekord

Senine rekord pideval liikumisel punktist A punkti "kodu" on löödud. Oma kümnekonna tunniga. Teisipäeva õhtul kell kümme istusime sõprade juures meid sadamasse viivasse autosse ja täna kell kaheksa õhtul (ehk siis nelikümmend viis tundi hiljem) jõudsin kodutee lõpp-punkti. Statistika huvides võib ka märkida, et antud teekonna läbimiseks veetsime need toredad tunnid kokku kolmes laevas, kahes sõiduautos, kahes bussis, ühes rongis, ühes trammis ja ühes taksos.

Mujal oli tore aga kodus on veelgi toredam. :)

Kümme aastat varem - 06/09/99 - 12/09/99

ancientboy's weekly notes. 06/09/99 - 12/09/99.

Peaceful week. For me, at least. I discovered again how much I am into music of eighties. (Right now Ken Laszlo's "Hey hey guy" is playing.) It is amazing how teenage years can have effect on one's future life. And thanks to these influences I am satisfied with music of last months and massive come-back of heroes from the past. They'd deserved every penny they earned.

Also I realized how fragile is our cyberworld. In the middle of the week I got an e-mail from a friend who asked about my health because I hadn't answered to his urgent e-mail. Well, but I never got it! It seems that either Geocities or my own ISP had lost it, so all the Internet gurus who speak that e-mails simply cannot lost, are liars or uncompetent. And even if this e-mail is flowing around somewhere in the cosy depth of our blue cyberspace, that knowledge won't help me at all, I need my information. So, everyone who had wrote me, sent e-mail or fill my form and I didn't answered so far, please repeat your message. Because for today I had sent out answers to every person who's e-mail I've received.

Another mess was with XOOM who closed my site without any notice. When I asked about explanation, all they could say was that they probably had some minor technical problems. Probably... Again, humans against machines. Or vice versa.

Some other things happened what gave food for thoughts. Thatboy's site has not been updated within two weeks, one great man from Canada disappeared from sight, another guy from Amsterdam had to cancel his already booked autumn-trip to Estonia and St.Petersburg... Ironic, isn't it? I couldn't go to gay-capital and he can't come here, at least not this year.

Saw a good friend who had fresh scar on his forehead. His story was so simple and disgusting that I have no words. It was about midnight in Tallinn, our great and safe capital, and he was going home. Walking. Few metres before his door he discovered that somebody's following him. As he turned and saw three men, he was hit...

Walking in Tallinn is dangerous, driving (with) taxi in Tallinn is dangerous, walking in Tallinn's night, especially when you're drunk and don't know the city, is suicide. In fact nobody is dealing with crimes there, all They do, is barking how good They are, spending taxpayer's money for their own sake and whining that not electing Them for next period would be disaster for whole country. They're nothing but shit! And anarchy is in town.

Have to finish with some brighter tunes. Met this week a man who collects ... his own experiences. He have four handwritten catalogues about these and he tries to experience as many different situations as possible. As he said: "I am too old for starting some other collection." He's 72. And he already tried bungee and he's planning jump with parachute. He's the man!

Now playing: Freddie Mercury's "My love is dangerous".

Marillion - L=M (Less is more)

via marillion.com

Ab Fab ja pool Little Britain'it Mamma mia! uues versioonis

Just. Tänavuse Red Nose Day puhul korraldas Comic Relief mitmeid heategevuseks raha kogumise värke. Muidugi oli neil ka teleprogramm ja teiste seas astus eraldi kavaga üles ka Britimaalt kokku kogutud koomikute raudvara, kellede seast tasub eraldi ära mainida muidugi alati võrratuid Dawn French'i, Jennifer 'Edina' Saunders'it, Joanna 'Patsy' Lumley'd ja Matt 'The only gay in the village' Lucas't. Neist viimane on minu meelest muide paarkümmend kilo alla võtnud... Koos paljude väikeste ja suurte abilistega esitasid juba nimetatud naised ja mehed publikule hindamiseks uhiuue versiooni igihaljast muusikalifilmist Mamma mia!.

Esimene osa (5:28 minutit) - YouTube
Teine osa (6:29 minutit) - YouTube
Behind the scenes (1:34 minutit) - YouTube

Ong bak 2 (2008)

Ong bak 2
Lavastaja: Tony Jaa, Panna Rittikrai
2008
http://imdb.com/title/tt0785035/

Aasta 1974 budistliku kalendri järgi ehk siis meie mõistes 15. sajandi algus. Killustatud Taimaa valitsejakodades möllab võimuvõitlus, reetlikkus ja surmaoht. Sihadecho, kes on ka osav sõjamees ja võitleja, on ühe rahus elava provintsi üllas ja heatahtlik valitseja, kes saadab oma poja Tien'i vastu selle tahtmist (poiss tahab hoopis saada sama suureks sõjameheks nagu ta isa) ühe meistri juurde tantsimist õppima. Tagasi koju jõuab poiss parajasti selleks ajaks, et pealt näha, kuidas ta pere ja neile ustavaks jäänud võitlejad suures veresaunas mõrvatakse. Selle korraldajaks on endine ametnikunäru, kes nüüdseks on endale kogunud suure armee ning kelle ambitsiooniks on vallutada kas nüüd just kogu maailm aga igatahes suurem osa sellest. Muidugi ei saa ta lubada ka Tien'il ellu jääda ja poisi peale algab läbi aastate kestev klaperjaht...

Eelmise Ong bak'i filmiga pole siin midagi ühist kui just mitte ette kujutada, et Tien'i näol on tegemist esimese filmi kangelase vanavanavana... vanavanavaarisaga. Aga ega sellele järjepidevusele keegi kusagil ka ei vihja. Seekord on kokku kirjutatud natuke keerulisem lugu kui viis aastat varem ja kuigi minu meelest on uus osa oluliselt verisem, tahab see oma ajas tagasivaadete ja muude ülesehituslike nippidega, mis kogupilti vaatajale jupiti ikka selgemaks ja selgemaks teeb, olla midagi enamat kui lihtsalt üks madistamisefilm. Noh, nagu mu kadunud vanaema ütles: "Tahtmine on taevariik" ja ega sellest filmist ikka suuremat muud asja ei ole küll.

Lisaks on sisse toodud mõned müstikapoolsed elemendid (nt. suur "lind", kellega Tian elevandi seljas võitleb) ning iseenesest on lahe see, et elevandid nii suure rolli saanud on. Hispaaniakeelses maailmas ongi filmi nimi muide "Ong bak 2 : Legend elevantide kuningast". Ja siis on muidugi siin veel krokodilliga mudamaadlust ning loomulikult lõputult tubli koreograafi käe all valminud tantsustseene kisa, näoväänamiste, mõõkade, kaigaste ja kootidega aga kõik see väga palju ei päästa. Lõpuks jääb see ikka filmiks sellisest natuke metsistunud Nukitsamehest, kellele keegi on kusagil idamaiseid võitluskunste õpetanud.

Igatahes peaks see Helsinkis kümnekonna päeva pärast traditsioonilisel filmifestivalil linastuma aga ma ei ole väga kindel, et just selle filmi pärast sinna ikka sõita tasub. :)

5/10

Gay seks maksavorst...

Ma arvasin, et ma olen kas nüüd just kõike aga ikkagi üsna paljut siin ilmas näinud. Ekslikult. Sest ma ei suuda välja mõelda absoluutselt ühtegi põhjust, mis esiteks peaks keegi tegema pealkirjas mainitud otsingut ja teiseks sellega veel mu blogisse jõudma...

Angels and demons (Inglid ja deemonid) (2009)

Angels and demons (Inglid ja deemonid)
Lavastaja: Ron Howard
2009
http://imdb.com/title/tt0808151/


Harvardi ülikooli professor Robert Langdon (Tom Hanks), kelle erialaks on religioossed sümbolid, saab enda kätte tõendeid, et maailma võimsaim salaorganisatsioon, illuminaadid, on endiselt täies elujõus. Ning et see organisatsioon on käivitanud plaani, mille abil hävitada oma vihatuim vaenlane, katoliku kirik. Püüdes päästa kirikut viitsütikuga pommi eest, ruttab Langdon Rooma, kus ühendab jõud kauni ja mõistatusliku itaallannast teadlase Vittoria Vetraga (Ayelet Zurer). Koos alustavad nad meeleheitlikku jahti suletud krüptides, ohtlikes katakombides, hüljatud katedraalides ning maailma kõige salajasemas võlvkeldris... illuminaatide ammuunustatud peidupaigas. Nad liiguvad mööda 400 aastat vanade sümbolite rada, mis võib osutuda Vatikani ainsaks lootuseks ellujäämisele.

Nüüd juba veidi rohkem kui kolm suve tagasi sai vaadatud silmi pungitavat ja poose sisse võtvat Hanks'i "Da Vinci koodis" ja nagu Trash vahel kirjutab, oli see paras jurts. Et filmitegijad olid suuresti samad, siis tuleb neid kiita mõningase progressi eest. Hanks poosetas ja pungitas vähem ning kui Vincis oli pilt professor Langdoni targa jutu ajal kaunis staatiline, siis seekord pani lavastaja oma tegelase lobisemise ajal tavaliselt liikuma. Selle dünaamika eest täiendav plusspunkt.

Nagu ka eelmise Browni raamatu järgi tehtud filmi puhul, mille üle ma blogis kunagi targutasin, oli ka siin huvitav vaadata kohti, kuhu ma seni sattunud ei ole (Rooma on mul jah täiesti avastamata maa ja Vatikani arhiividesse või väidetava Peetruse haua juurde katakombidesse ei pääseks ma niikuinii ühelgi seitsmel juhul - mis sest, et filmis see kõik tegelikult vaid originaalile sarnanev butafooria oli :) ) ja et mulle on ka nunnu Ewan McGregor pea alati meeldinud, siis see päästis päeva. Muidu aga thumbs down.

4/10

Ela nagu Oscar Wilde! Peaaegu...

Keset Londonit asub udupeen ja luksuslik Cadogan Hotel, mis on ajaloos tuntud peamiselt kahe seal elanud isiku tõttu. Üks neist oli briti näitlejatar Lillie Langtry, kes lisaks oma professionaalsele kuulsusele tekitas omaaegses Londonis skandaalset kõmu ka asjaoluga, et tema suurilma kuuluvate armukeste seas oli ka tulevane kuningas Edward VII. Ja teine, veelgi skandaalsem isik oli muidugi Oscar Wilde, kes 6. aprillil 1895.a. just selles hotellis, toas number 118 arreteeriti.

Tänaseks päevaks on mõne aja eest oma 120. juubelit tähistanud hotell täielikult renoveeritud ja kõigil soovijail on mõningase rahasumma vahetamise järel võimalik sellessamas Oscar Wilde'i toas elada. Hetkel on seal näiteks eripakkumine 'Green carnation', mille raames saab 399 naelsterlingi eest kaks inimest luksuslikku elu ja sööki nautida kahel päeval ja ühel ööl. Võrreldes Oscar'i aegadega on hotellikülalise kasutusse lisandunud muidugi olulisel hulgal moodsaid masinaid, luksuslikke abivahendeid ja muud sellist ning samuti on garanteeritud, et vähemalt samal põhjusel, millega omal ajal Wilde'i arreteerima tuldi ("committing acts of gross indecency with other male persons"), politsei sellele uksele enam ei koputa.

Ajaloo keerdkäigud on tegelikult ikka ülimalt iroonilised. Nüüd reklaamitakse seda tuba suurepärase elukohana tsiviilpartnerluse sõlmimise (mida saab teha muide sealsamas hotellis - neil on olemas kõik vajalikud litsentsid) järgseteks mesinädalateks...

Sherlocki ja Watsoni ühine voodielu

Sherlock Holmes
Lavastaja: Guy Ritchie
2009
http://imdb.com/title/tt0988045/


Tänavusel jõuluajal linastuv, Madonna eksabikaasa poolt lavastatud uusversioon Sherlock Holmes'i ja doktor Watsoni seiklustest on tekitanud juba üksjagu furoori. Nimelt teatas filmi nimiosa täitev Robert Downey Jr. (jah, ärge uskuge, mida meie lapsajakirjanikud kodumaistes naistekirjades väidavad - ma juba olin sunnitud vaidluses ühe tütarlapsega kasutusele võtma resoluutsemad meetmed ning must-valgel tõestama, et Jude Law mängib siiski mitte Sherlock'it vaid doktor Watsonit) mingil ajal ühes intervjuus, et "we're two men who happen to be roommates, wrestle a lot and share a bed. It's bad-ass." ning hiljem ühes teises intervjuus väitis ka Jude Law, et "Guy wanted to make this about the relationship between Watson and Holmes. They're both mean and complicated."

Selle peale ärkas kunagine New York Post'i tuntud konservatiivist filmikriitik (ja üks vähestest, kelle puhul on teada, et ta kuulub sellesse mansasse, mis annab USA-s filmidele reitinguid ning sellega sisuliselt otsustab ka nende kommertsedukuse) Michael Medved, kes deklareeris, et see saab sel juhul olema suur viga, mis võtvat filmilt ära kaks kolmandikku vaatajatest. Sest ta ei usu, et naisi huvitaks, mismoodi kaks meest koos elavad ja heteromehed lihtsalt ei tahtvat seda näha. Paraku jättis Medved küll täpsustamata, millisesse kategooriasse (peale naiste ja heteromeeste) kuulub see kolmandik vaatajatest, kes tema hinnangul seda filmi ikkagi vaatama läheksid...

Ning muidugi võiks keegi Medvedile rahustuseks öelda, et hoolimata Downey ja Law' intervjuudest, on filmis sees ikkagi ka mitmed naissoost isikud, sealhulgas ka Watsoni (tulevane?) abikaasa Mary Morstan. Samas jällegi, millal naise olemasolu enne on abielumeestel seganud teiste meestega üle aisa löömist?

Cheech and Chong's Up in smoke (1978)

Up in smoke (a.k.a. Cheech and Chong's Up in smoke)
Lavastaja: Lou Adler, Tommy Chong
1978
http://imdb.com/title/tt0078446/

Ühe Kalifornias elava jõuka perekonna karva kasvanud hilis-hipist võsuke Anthony 'The Man' Stoner (Tommy Chong), kes on lootusetult narkotsi küüsi langenud, visatakse lõpuks kodust välja. Topib siis mehike oma trummid ja muu koli Rolls-Royce'i ja asutab end suvalises suunas teele. Väga kaugele ta küll ei jõua, sest masin annab mingis pärapõrgus otsad ja peale lageda taeva all ööbimist on mehel selge, et edasise suhtes tuleb kasutusele võtta radikaalsed meetmed.

Ja siis on selles universumis veel üks mees, Pedro De Pacas (Cheech Marin), selline isehakanud elumees, kes oma päevi ja öid täidab oma autologu poleerimise, bänditegemise ja (enamasti edutu) naiste taga ajamisega. No ja muidugi ka kanepiga kuigi võrreldes The Man'iga on vähemalt selles vallas tegu täieliku amatööriga.

Saatuse tahtel meeste teed ristuvad ja järgnevad seiklused, mis seisnevad põhiliselt uue narkoportsu leidmise muredest (tegelikult kõlab see inglise keeles palju poeetilisemalt: "searching for the green grass and high tides") ja viivad neid kõrvalepõikena korraks ka Mehhikosse ning lõpevad L.A. kuulsas Roxy Theatre's, kus parajasti kari pungisugemetega bände omavahel mõõtu võtavad. Ei saa ka Pedro ja Anthony sellisel juhul ju lavalt eemale jääda ning kuigi viimane on nii kivis, et ei suuda kuidagi oma trummikomplekti ühes tükis hoida, rääkimata siis veel selle mängimisest, viib ootamatu pööre asjad nii kaugele, et mehed panevad oma bändiga kogu ürituse täiega kinni. Võimalik, et oma osa on selles ka kena valge pitsivahuga roosal balletikleidil. Ja et asi veelgi põnevam oleks, on neil kogu selles tohuvabohus pidevalt kannul ka natuke äpud võmmid, kes jahivad ühte kõigi aegade suurimat marihuaanalasti.

Ma nägin seda filmi esimest korda millalgi väga ammu ja siis, keskkooliajal, tundus see pööraselt naljakas aga kui ma nüüd seda eile õhtul üle kaesin, siis pidin möönma, et mõnel juhul oli vanasti tõesti rohi rohelisem. Tegelikult on tegemist üsna tüüpilise seitsmekümnendate-kaheksakümnendate filmiga, mis teistest omalaadsetest (kõik need Terence Hill'i ja Bud Spencer'i koomilised spagetivesternid, Smokey ja Bandiidi lood jne jne) erineb jõulise narkokoomika ja üsna kohese kultusfilmi staatusesse jõudmise poolest. Mis takkapihta oli veel ka stuudiole rahaliselt nii edukas (jäi üsna napilt tolle aasta kassaedukuse TOP 10-st välja), et sellele vorbiti kokku vist lausa kuus järge. Mingit osa neist järgedest said kah omal ajal üle vaadatud aga et esimene neist juba siis kõige parem tundus, siis ma ei usu, et ma nüüd end järgede otsimisega enam vaevama hakkan.

5/10

Kümme aastat varem - 30/08/99 - 05/09/99

ancientboy's weekly notes. 30/08/99 - 05/09/99.

In many ways very important week for myself. Some situations and happenings guided me to serious thinking about my own life. I tried to found out what I'm doing right now and what I want to do in future, find my own preferences. I hope that I can say after five or ten years, THIS was the important moment when I made decision, a right one. We'll see...

It was also something else. Renovating the house was continued, now we have walls up and hope to put it under the roof again in a week. Monotonous work-routine followed with very few brighter moments. On Friday I spent 19 hours on the road, driving through southern Estonia, making some deals and trying to find new business contacts. Had normal results. Half Saturday was spent with solving other's problems, sadly not very successfully, I have to say.

1st September was the first schoolday here. I watched the kids, marching by my house, and suddenly realised that summer is over. Again. And I didn't noticed how it flew away, it was like yesterday when I looked through the same window at boys, wearing short pants as a sign of warm spring. And it was really four months ago and I don't know how I spent these days. Just the weird and probably empty feeling, best described with the words of somebody else:

Ticking away the moments that make up a dull day
You fritter and waste the hours in an off hand way
Kicking around on a piece of ground in your home town
Waiting for someone or something to show you the way

Tired of lying in the sunshine staying home to watch the rain
You are young and life is long and there is time to kill today
And then the one day you find ten years have got behind you
No one told you when to run, you missed the starting gun

And you run and you run to catch up with the sun, but it's sinking
And racing around to come up behind you again
The sun is the same in the relative way, but you're older
And shorter of breath and one day closer to death

Every year is getting shorter, never seem to find the time
Plans that either come to naught or half a page of scribbled lines
Hanging on in quiet desperation in the English way
The time is gone the song is over, thought I'd something more to say

(Time, Pink Floyd)

Sõi end peldikupaberist surnuks

Meerikamaal otsustas üks 32-aastane ja Jonathan Campos'e nime kandev US Navy meremees hiljuti oma hea teenistuskaaslase, mustanahalise August Provost'i maha kõmmutada ning siis veel ka põlema pista. Ilmselt seetõttu, et ta oli kusagilt teada saanud, et Provost oli gay.

Noh, võeti siis see püstoli- ja välgumihklikangelane ning pisteti kinnimajja. Ja kuigi ametiisikute väitel ei olevat mingeid tõendeid (tõepoolest, kui mõrvar ikka ei ulata oma ohvrile enne tulistama hakkamist notariaalselt kinnitatud seletuskirja oma teo motiivide kohta, siis on ju tegu näiteks hetkelise meeltesegadusega...), et tegu oli hate crime'iga (ehk siis karistuse määramisel kasutatav paragrahv oleks tulnud sellevõrra leebem), otsustas süüalune oma võimalike timukate töö kergemaks teha ning hoolimata pideva valve (suicide watch) all olemisest, suutis ühel kenal õhtul paarikümne minutiga, mil valvurid oma ringkäiku teiste kinnipeetavate juures tegid, alla neelata niipalju kempsupaberit, et andis tunnike hiljem otsad.

Inimeste fantaasia on tõepoolest piiritu.