Tähtsatest asjadest ühistranspordis

Sa võid uhkel avalennul (tasuta magus mullivein ja puha...) tormis laperdades õnnega pooleks kuidagimoodi maandudes terveks jääda ja siis poole tunni pärast ikkagi peaaegu surma saada kui rooli keerates sihvkasid närival bussijuhil kukub üks päevalilleseeme näppude vahelt põrandale. Kuhugi sinna gaasipedaali kõrvale ja loomulikult toimub see keset tiheda liiklusega tänavat. Mis muidugi tähendab, et ta heidab kõrvale kõik ebaolulise (nagu näiteks sõidutee jälgimine) ja sukeldub oma seemnekesele järele, pistes pea vahepeal lausa rooli alla. Teel toimuv ei huvita teda mitte üks raas. Miks peakski, sest eks sellise staažiga juht võib ju ka pimesi ja ühe käega lõdvalt rooli toetades rahulikult vänderdades edasi sõita. Pidevalt mööda vuhisevatest täislastis rekkadest, kes lihtsalt oma lõbuks signaali lasevad, ei ole ju samuti kohe mitte midagi. First things first ja sel hetkel oli tähtis oma kuradi viimane sihvka põrandalt üles leida!

Ja siis tahaks veel tervitada noormeest minevikust, kellega me umbes tund aega tagasi mitu peatusevahet ühes bussis sõitma juhtusime ja kes keeldus mind avalikkuse ees tundmast. Nojah, eks ta natuke piinlik võib ju tõesti olla ja üleüldse on sellest ajast kui me üksteise võidu ühe veekeskuse torust alla tuhisesime, päris mitu liitrit vett merre voolanud... :)

Soovilooks läheb... okei, üks tähendusrikas lugu veel kaugemast minevikust. Status Quo - "In the army now (Military mix)"