Vaat selle asjaga on nüüd niimoodi, et minu meelest on tänapäeva maailmas juba lood ikka väga käest ära läinud. Mis ei ole muidugi eriline uudis... Kui inimestel keelatakse omaenda korteri akent lahti teha (ning kui ma seda kasvõi teadmatusest ikkagi avama peaksin ja - hoidku taevas! - kui ma veel sealt tolmulappi peaksin välja kloppima, siis võin vastasmaja katusel kükitavalt snaiperilt vist absoluutse kindlusega kuuli saada), kui mitusada tuhat inimest peavad oma päevaplaani ja liikumistrajektoore muutma ühe inimese järgi (kes niikuinii istub soomustatud kuulikindlas masinas) või kui on äärmiselt kahtlane, kas liikluseks suletud tsoonis toimunud õnnetusjuhtumile (näiteks saab keegi oma korteris infarkti) üldse operatiivmasinad ligi lastakse, siis ma vabandan, aga see on idiootsus. Lisaks sellele pole ka ühtegi ratsionaalset põhjendust, miks Eesti inimesed Elizabethi visiidist niimoodi pöördesse lähevad. Kogu minu lugupidamise juures Tema Majesteedi ees (see pole iroonia, täiesti subjektiivsetel põhjustel ta tõesti meeldib mulle) on tegemist lihtsalt kas ühe kadunud hiilguse sümboli või ühe vana ja väsinud naisega, kes kõige selle juures raudse järjekindlusega head nägu teha üritab. Ükskõik kumb variant kellelegi rohkem meeldima peaks, mõlemal puhul on tänase ja homse hüsteeria juures tegemist jaburdusega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar