Vesi

Krt, täiega tilgub katus jälle läbi... Hommikust saadik on sadanud ja nüüd on see pagana vihm jälle leidnud tee tuppa. Eile just lohutati mind, et tänavu pidavat tulema pikk ja soe sügis, selline vananaistesuvi. Tõsi, eriti külm ei ole aga tundub, et nendel vanadel naistel on tänavu pidamatusega tõsiseid probleeme :(

Otsustavus

Käisin siis hommikul hambaarsti juures. See tundus mõnevõrra ehmunud olevat mu traagilist saatust kuuldes ja tegi ühe joonega mu teise hamba (mille kallal erinevad arstid on märtsist saadik oma oskusi näidanud pidevate puurimiste, puhastamiste ja prooviplommide prooviplommidega) korda. Kuigi algselt oli see tegevus planeeritud oktoobrisse. Ma irvitasin pärast, et ju ta kartis, et ka see kukub enne välja kui ta pärisplommimisega ühele poole saab ja siis jääb ju raha saamata :D

Aga muidugi ei ole minu visiidid sinna majja sellega kaugeltki veel lõppenud, midagi peaks ju ikkagi ette võtma ka selle värske tühikuga mu briljantses hambumuses.

Uks, vol.0

Mu esimese (esimese ses mõttes, et esimese kahest vajalikust, tegelikult küll tagumise :) uue välisukse saaga on peaaegu lõpule jõudnud. Peale suviseid korduvaid katseid see erinevatest firmadest tellida kes kõik lõpuks alt ära hüppasid, on see mul nüüd käes. Vaja veel üle lakkida ja ette panna. Ja minu meelest on parim asi kogu selle värgi juures see, et korralik soojendusega täispuust uks ise läks maksma peaaegu sama palju kui ukselukk ja lukuga seotud vidinad. Kusjuures tegu ei ole mingi kalli lukuga :D

Vihmapoisid ja hambapäkapiku kiiksud

Uh, mis rõve öö... Algatuseks avastasin, et hoogsad paduvihmad on leidnud taaskord tee läbi klikiaegse ja roostetanud plekkkatuse ning nii mõnigi vihmapoiss arvas kelmikalt, et oleks kaval ka mu toas veidi ringi kakerdada. Ja see ei ole paraku mitte seda laadi poiste tegevus mis mulle meeldiks :(

Ning juhuks kui mul sellest veel väheks peaks jääma, siis hoolitses saatusejumalanna veel ühe põneva üllatuse eest. Avastasin nimelt, et olen magades ühest hambast (või õigemini küll hambaaugust, sest kaks kolmandikku hambast oli niikuii prooviplommiga asendatud) ilma jäänud. Sihuke "Operatsioon "Õ"" tunne tuli peale: "Prosnulsa, kips!" ehk minu puhul siis: "Prosnulsa, zuba netu!" Nagu mingi kuramuse kiiksuga hambapäkapikk oleks vargil käinud... Nii et eks ma pean nüüd mõnda aega ilma oma vasaku ülemise kihvata hakkama saama.