Kröösused

Jube sisukas ja pikk nädalavahetus oli, irw. Põhiliselt küll sai tegeletud ohjeldamatu rahakulutamisega... Reede (11. juuni) õhtul laekus mu kaasa Kuressaarde ja sissejuhatuseks sai taksojuht natuke kroone. Õnneks ei ole võimalik siin väga suuri taksoarveid tekitada, no vähemalt siis mitte kui just ringiratast ümber linna laskma ei hakka :)

Laupäeval oli pealelõunal plaanis minna ja vaadata Sumbergi uus sanatoorium (s.t. Georg Ots Spa) üle ja umbes viie paiku maabusime me sealses basseiniderägastikus. Hetkel on sissepääs 150 krooni kuid (erinevalt teistest basseinidest ja veekeskustest) ajapiirangut pole, mine või hommikul kui lahti tehakse ja istu seal õhtuni. Kui eesmärgiks on puhtalt ujumine, siis tasub muidugi Rüütli veekeskust külastada (Rüütli on ka odavam), lihtsalt vees sulistamiseks on minu meelest Ots parem, õhus ei helju kloorilehka ja erinevaid lesilaid on rohkem. Mõnus!

Niisiis, klassikalist ujumisridadega basseini Otsas pole, on lihtsalt üks suuremat sorti, enam-vähem ruudukujuline bassein (kus ometigi on asja praktikas proovinud ujumisfännide sõnul ringiratast võimalik ujuda), mille serval nn. mahlabaar. Nii et kui joogituju tuleb, siis on seal abivalmis tütarlaps, kes heal meelel pressib puuviljadest värsket mahla. Meie sealoleku ajal oli võimalik valida apelsini- ja greibimahla vahel pluss nende variatsioonid maasikaga. Ma lasin endale teha topsitäie greibi-maasikamahla ja see oli hää! Mahlad 35 krooni, jäävesi laimiga tasuta. Aga minu meelest oli seda raha väärt juba ainuüksi vaatamine, kuidas tüdruk mahlapressiga maadles, see oli tõeliselt lõbus.

Sama ruumi nurgas asub pisike basseinike, mis ühenduses välibasseiniga. Seina alt õue sulistamine oli mõnusam kui Pärnu uues veekeskuses hiljuti proovitud samalaadne ettevõtmine. Ja välibasseinis liueldes oli ikka ja jälle üsna naljakas vaadata meie suurepärases tuulises suves ringi jalutavaid jopedes inimesi :)

Tagasi sisse, mahlabaari vastasseinas on ovaalikujuline saunakompleks. Natuke veider (arvestades spa asukohta Eestis ja põhilisi oodatavaid kliente, kes ei ole kardetavasti mitte ingliskeelsed) oli lugeda seal ainult ingliskeelseid silte "gentlemen" ja "ladies" aga olgu. Meestepoolel kaares kolm dušši, nende vastas saunad, tavaline soome saun ja aurusaun. Aurusaunas hästi mõnus lai ja soe kivilavats, millel lesida kuid häda oli selles, et meie umbes kolm tundi kestnud tutvumisvooru kestel oli kodanik Aur pidevalt kuhugi ära läinud. Meie kaeblemise peale suutsid tüdrukud mingi ukse taga mingit asja näppides ta aeg-ajalt küll tagasi meelitada aga selge on see, et see aurusauna asi tahab korralikumat väljareguleerimist.

Teisel pool saunakompleksi on veel pisemaid basseine. On kaks nn. kontrastvee basseini, millede põhi kaetud merekividega, on kaks reguleeritavat survedušši, on väike bassein külma (+10 C) veega, on mullivann ja on suurem sooja veega bassein, mille servadesse on igasugu nutikaid "purskkaeve" ehitatud. Väga mõnus koht erinevate veemassažide jaoks!

Igal pool on lamamislavatseid, pea igas seinas on riiulid puhaste kuivade käterättidega, võta palju tahad. Kassast saab soovi korral laenutada (on tegelikult juba selle 150 krooni sees) ka hommikumantlit ja plätusid. Sihuke kultuurne koht ikkagi! :)

Rahvast oli selle ruumi kohta vast veidi vähem kui parasjagu, nii kümmekond inimest maksimaalselt üheaegselt (ega väga palju ei mahukski ja meeste riietusruumis on kappe täpselt 15) ja meie sealoleku ajal nägime umbes viite hästi mõnusat kutti :P Üks parimaid oli mingi aeg meiega koos aurukas (sel hetkel suvatses ka kodanik Aur oma kohalviibimisega meid austada) ja kui meie dušši alla läksime, oli noormees sunnitud tarbima aururuumis asunud kraani ning end külma veega natuke rahustama. Sellest hoolimata oli ta kehal saunast välja tulles veel piisavalt jälgi hiljuti toimunud vere ümberpaiknemisest, mõni ihuliige oli ikka üksjagu paisunud :D Kahjuks olime me just siis sunnitud ära tulema (varasem kokkulepe õhtusöögiks), nii et diskussioonid antud teemal jäid pidamata :(

Veekeskuses kolm tundi rõõmsalt mööda saatnutena suundusime restoranipoolele kus mu vennas oma naisega meid juba mõnda aega ootasid. Järgmine pea kolm tundi möödusid Jakobi kammkarpide, krevetisalati, gazpacho, loomaliha, väga hästi valmistatud lambaliha ja veel päris mitme asja manustamise tähe all. Lisandiks kaks pudelit valget veini ja üks pudel punast. Ja kui arve maksmise aeg kätte jõudis, siis ulatas kaasa oma kaardi. Läks veidi aega ja ettekandja tammus piinlikult meil selja taga: "Masin trükkis sellise veateate..." ning ulatas kaasale kviitungi millel kirjas: "Tehingut ei saa teostada. Puudub müügiluba." Peale mõningast nõutushetke hakkasime me kõik laginal naerma ja ma nokin siiamaani kaasaga, et tal puudub müügiluba :D Õnneks läks minu kaart läbi ja me saime ilma nõusid pesemata sealt ikka tulema. Nojah, kahe tuhande krooni eest oleks pidanud ikka vist mitu päeva neid kuramuse nõusid pesema :)

Üldmulje restoranist on hea. Toolid tundusid kohe alguses üllatavalt mugavad ja ka peale mitmetunnist istumist jäin oma arvamuse juurde. Laud oli vähemalt minu jaoks parajal kõrgusel ja mugav oli süüa. Sasitud traadipuntrana mõjuvad lühtrid on vahvad ja mulle igatahes meeldivad. Mis mind küll häiris natuke, oli kardinamuster aga see on puhtalt minu probleem. Kohvi ja desserti on võimalik süüa ka eraldi tugitoolidega nurgas, me seekord seda võimalust küll ei kasutanud. Lahkudes sai ka WC-d külastatud ja jällegi, mulle meeldis. Korralik sanitaartehnika ning moodsalt mõnus sisekujundus jätavad hea mulje!

Järgmine päev oli pühapäev mil meil oli lõuna ajal plaanitud minna sööma uude itaalia restorani. Nimelt mitte väga ammu abiellus üks itaalia juurtega ameeriklane, siinne FBI sideohvitser, saatkonnas töötanud saarlannaga ning peale erruminekut kolis ta Kuressaarde ning avas siin, otse peatänaval, uue söögikoha "La Perla". Käisin seal mõned päevad varem koos oma müüjaga capuccinot joomas ja siis tegi peremees meile tükikese tiramisut välja. Hea oli.

Aga veel enne kui me niikaugele jõudsime, hargnes hommikul ühe teise kohaliku kutiga MSN-is lobisedes välja huvitav infolõng. Muuhulgas küsiti mu käest, et kas ma olen Kuressaare homokohvikus juba käinud? Minu "Möh??" peale selgitati siis, et Antiigikohvik "Osilia" (mis avati mõne aja eest ja mis asub mu elamisest ca 300 meetri kaugusel) omanikud on kaks soomerootsi kutti, tõenäoliselt paar. Niimoodi! Uurisin siis seda infot ka muudest allikatest ja mulle kinnitati, et nad on tõesti paar. Ühesõnaga, kõik teised Kuressaares juba teavad aga mina elan puu otsas... :D Niisiis täienes päevaplaan veel ühe söögikoha külastamise vajadusega.

Itaallases tegin igatahes mina selle vea, et tellisin kolm käiku: supi, lasanje ja capuccino tiramisuga. Ja kuigi kõik oli maitsev (eriti lasanje!), oli lõpptulemuseks selgelt ülesöönud mina. Ei viitsinud vahepeal isegi oma maile üle tšekata. Internet nimelt on seal klientidele tasuta. Miinuspoolele niipalju, et seekordsed ettekandjad olid uimasevõitu, vett pidime juurde küsima ja salvrätikuid (mis juba meie lauda istudes olid otsakorral) tõi vabanduste saatel lõpuks meile juurde peremees ise. Pärast seda kui ma püsti tõusin ja ka kõrvallaualt viimase ära võtsin... :) Seekord tegi omanikuhärra meile välja kaks pitsi grappat ja kaks pitsi amarettot ja kuna kõigele lisaks on tegu erakordselt mõnusa lõuapoolikuga, siis on Kuressaares veel üks söögikoht mis mulle tõsiselt meeldib! Sellist aega mina igatahes ei mäleta kus mul oleks tekkinud raskusi oma pisikese kodulinna parima söögikoha nimetamisega. Täna on võrdsel tasemel pretendente mitu ja see on ainult hea!

Peale "La Perlas" arve maksmist (500 raha) ja sealt enese väljaveeretamist nõudsin ma puhtast inertsist (mingit vajadust ju polnud) "lokalveränderung'i", see märksõna tekkis meie kõnepruuki möödunud suvel Berliinis ja peaks idee poolest tähendama kõrtsust kõrtsu trampimist :) Ja no nii me siis leidsimegi kaasaga (vennas otsustas, et neile aitab selleks korraks küll) end mõne minuti pärast "Osilia" vanal sohval lösutamas, järjekordne capuccino nina ees... Interjöör on mõnusalt eklektiline, vana pehme sohva, "sirge seljaga istumise" toolid (minu termin :), kohvitassi toetamiseks mõeldud õmblusmasin, vanade lehtedega ülekleebitud ja -lakitud köögilaud, pisikesed värvist puhastatud nurgalauad, seinal veinipudelihoidjaks ülesriputatud piimapudelirestid, letiks hiiglaslik kirst, dekoratsioonideks Hiinast, Indiast ja tont teab kuskohast kokku tassitud kapid, plaadid, peeglid, kujud jne. Mõnus segadus! Capuccino oli kah hää, polegi nii mõnusalt tugeva vahuga jooki Kuressaares veel saanud :)

Ja siis muidugi kutid ise. Tumedapealine on ikka tõeline kute :P Aga see selleks. Vähemalt praegu ;) Neli suve siin veetnutena on nad täis tõsist otsustavust seekord ka talveks siia jääda ning kohvikut vee peal hoida. Endiste stjuuarditena räägivad nad kahe peale kokku hunnikut keeli, teenindada suudavad eesti, soome, rootsi, norra, inglise, saksa, vene ja veel mingites keeltes mis ma juba unustanud olen.

Siis mingil ajal helistas üks siinne kunstnik ja õppejõud, kes kauples mu kaasat järgmiseks päevaks kooli lõputööde kaitsmise žüriisse. Lasime tal siis kohvikusse tulla kus ta sai K.-ga (kes oli seetõttu sunnitud endale töö juurest oma puhkuse arvelt vaba päeva võtma) täpselt kõiges kokku leppida :)

Leidsime muide kohvikus ühe laua pealt ühe klaasikataloogi, mida ma mõned aastad tagasi Soomest ebaõnnestunult osta üritasin, nüüd tegime kaupa ja mul lubati lahkelt sellest endale koopia teha. Viisime neile originaali tunni aja pärast tagasi ja suundusime Rüütlisse solberdama. Ma ei tea, kuidagi mõjus seekord see pagana kloorilehk mulle eriti vastikult, lausa pani sees keerama... Rahvast oli suht vähe, kutesid kah aga see-eest näidati meile duširuumis ühe ca 20-aastase kuti poolt korralikku poolkõva riista ja demonstratsioon kestis sealjuures üsna pikalt :D

Tagasiteel koju tegime taaskord väikese haagi ning täiesti "juhuslikult" möödusime "Osiliast" ja kuna me juba seal olime, siis astusime ka sisse "nightcap'i" jooma. Kaks camparit apelsinimahlaga. Nii et päeva kassaks meie poolt jäi neile kaks sajalist, üks capuccino ja teine campari eest. Jootraha oli sisse arvestatud :P

Esmaspäeva hommikul oli meil plaan taaskord kutte kiusama minna ja värskelt kodusküpsetatud kooki süüa aga nende õnneks tegid nad tund aega hiljem lahti kui me arvasime ja nii pääsesid nad seekord meie pealetükkivast seltskonnast :) Jõime oma kohvid-teed "Vanalinnas" (arve 35 krooni) ja siis läksin mina juuksurisse (õnneks endiselt 50 krooni) ja K. koju riideid vahetama. Paarikümne minuti pärast saime pooljuhuslikult Kauba tänaval uuesti kokku ja ma lonkisin temaga kaasa kooli juurde. Poolel teel lehvitasime ka kutele, kes parajasti kohvikut lahti tegi :D

Viis tundi hiljem oli hommikusest kergelt pilves ilmast saanud paduvihmaline ilm. Pidin kaasale kooli vihmavarjuga järgi minema ja sealt suundusime juba täiesti loomulikult "Osiliasse"... Tund hiljem loksus meis sees pudel "Freixenet Brut" cava't, väga hea vürtsikas tuunikalakonserviga sai, korralik pits rummi ning tass teed. Pluss K.-l veel iiri kohv. Arve 500 krooni.

Ja kusjuures põhiline on asja juures veel see, et ega me ju tegelikult ei teagi, kas on tegu homodega või mitte, kas meie rahasüstid ka selles mõttes õigesse kohta lähevad, lihtsalt kõlakad linna peal kõlavad. Vikerkaarelippu igatahes kusagilt ei paista. Nojah, teisalt, ega mul kah seda kusagilt ei paista :D

Ohjeldamatute rahapõletajate järgmine sihtmärk oli Estravel. Nimelt oli vaja ära broneerida Praha lennupiletid mis sai ka edukalt tehtud. Hiljem kodus tellisin ära ka öömaja, Guesthouse Arcos tundus olevat täiesti normaalne valik nende temaatiliste hotellide ja hotellikeste seast. Igatahes oli paari tunni pärast ka sealt kinnitus olemas ning nüüd võib ametlikult öelda, et 29. juuni hommikuse lennukiga lendame Prahasse, oleme kolm ööd Arcoses (või õigupoolest on seal kindlasti meie reisikotid, see kus me ise oleme, see on juba hoopis teine lugu :P ) ning 02. juuli õhtul lendame Tallinnasse tagasi. Ja 03.juuli varahommikul pean ma hakkama sealt jälle kodu poole kärutama kuna kell 11 pean tööpostil olema.

Nojah. Peale Estravelit astusime oma pehmetel jalgadel läbi ka Novaluxi suurepärasest poekesest ning ma ostsin enneolematuses heldushoos kolm riiulit DVD-de jaoks. Ja mis kõige veidram, mõned tunnid hiljem keerasin need isegi täitsa ise omale seina peale kinni :D

Paar tundi niisama sebimist ning siis hakkasime taaskord Rüütlisse minema. Viimasel hetkel mõtlesin ma siiski ringi ja jäin koju. Maadlesin tunnikese paberimajandusega, vahepeale küpsetasin valmis juba kolm päeva varem plaanis olnud rabarberikoogi ning lobisesin paari sõbraga MSN-is. Nii et kui K. lõpuks koju tagasi jõudis, oli ka õhtune söögikord koogi näol olemas :)

Vot sihuke nädalavahetus siis....